Vabariigi president ja Häirekeskuse peadirektor tunnustasid 112 päeval eeskujuliku hädaabikõne teinud lapsi
Avaldatud: 9 veebruar, 2024Juba seitsmendat aastat tunnustab Häirekeskus üle-euroopalisel 112 päeval lapsi ja noori, kes tegid möödunud aastal eeskujuliku hädaabikõne. Tänavusel tänuüritusel andis julgetele lastele tänukirja üle vabariigi president Alar Karis.
„Tänaste päevakangelaste seas on neid, kelle kiiresti tehtud 112 kõne ning sellele järgnenud asjatundlik esmaabi andmine aitasid kriitilisel hetkel päästa elu. Tunnustatute seas oli ka noori, kes andsid hädaabinumbrile teada tänaval lebavast abivajajast või ohtlikest esemetest kodukandis. See on tõestuseks, et sirguv põlvkond märkab end ümbritsevat ja hoolib kogukonna turvalisusest,” sõnas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela. „Meie tunnustus läheb ka julgetele lastele, kes helistasid hädaabinumbrile kodus toimuva vägivalla pärast, kuid arusaadavatel põhjustel tõstame neid esile anonüümselt,” lisas peadirektor.
Tänavu tunnustati 17 eeskujuliku 112 kõne teinud last ja noort
15-aastane Harri valis 112, et kutsuda abi trennis kokku kukkunud treenerile, samal ajal asusid 15-aastane Armin Martin ja tema vanem vend, 26-aastane Karl Hans treenerit Häirekeskuse meediku juhiste järgi elustama. 9-aastane Chris andis tähelepaneliku kogukonnaliikmena teada kodukandis leitud süstaldest ja pani ohtlike esemete juurde hoiatava sildi; samuti teavitasid kodu ümbrusest leitud ohtlikest esemetest 8-aastane Lisandra ja 10-aastane Lisell. Avalikus kohas lamavast abivajajast teavitasid nii 10-aastane Liiza, 10-aastane Alex kui ka 11-aastane Demid. Tänaseks täisealiseks saanud Dominic teavitas Tallinnas eksinud alaealisest abivajajast ning jäi temaga abi saabumiseni.
9-aastane Caroline teavitas naabriaias puhkenud tulekahjust ja 11-aastane Samuel põlengust tänaval; 12-aastane Heili märkas järelvalveta jäetud lõket metsas ning 19-aastased Hannabell ja Andra teavitasid kulupõlengust ja selgitasid selle täpset asukohta. 9-aastane Helena kutsus teadvuse kaotanud lähedasele kiirabi; 12-aastane Julius helistas 112, sest leidis põllult kaotatud rahakoti dokumentide ja rahaga.
Iga kolmas hädaabikõne oli ekslikult tehtud
Läinud aastal valiti hädaabinumbrit üle 1,1 miljoni korra, mis jääb sarnasesse suurusjärku tunamullusega (1,3% vähem kui 2022. aastal). Vähem kui pooltes (41%) hädaabikõnedes ilmnes kiire abivajadus kiirabi, politsei või pääste järgi. Keskmine hädaabiliinil oldud ooteaeg inimesele oli 6,6 sekundit. Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (60%), millele järgnevad politsei (27%) ning pääste (5%).
2023. aastal Häirekeskuses läbi viidud analüüsist selgus, et iga kolmas (33%) hädaabiliinile tulnud kõne on ekslikult tehtud või puudub helistajal kiire abi vajadus. „Ekslikult tehtud kõned on näiteks sellised, mis katkevad mõne sekundiga ehk enne kui päästekorraldaja jõuab nendele vastata. Nende hulka kuuluvad ka kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri,” selgitas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Statistika näitab, et ekslikult tehtud kõnede arv on viimase kolme aastaga tõusnud ning oma roll selles on tehnoloogia arengul. Kõnekaim näide isehelistavatest nutiseadmetest on läinud aasta juunist, mil Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsioon teavitas, et teatud Android telefonide uuendusega ilmnes probleem, mis põhjustas inimese teadmata kõnesid hädaabiliinidele üle maailma ajal, kui telefon oli taskus või kotis. Eelmine aasta tegi üks SIM kaardita telefon loetud tundide jooksul üle 1400 kõne (3-5 kõne minutis), mis kahekordistas Häirekeskuse päevast kõnekoormust. Selgitasime koostöös partneritega politseist välja, et tegemist oli hooldekodus viibiva eakaga, kelle padja all olnud telefoni hädaabikõnede nupp oli kogemata sisse jäänud.
Palju on ka selliseid kõnesid, kus puudub kiire abi vajadus. Näiteks helistavad sotsiaalse abivajadusega inimesed, keda kimbutab alkoholiprobleem, vaimse tervise mured, üksildusest tingitud suhtlemisvajadus või pole inimene osanud mujale helistada.