Uus avastus: nooruki-iga kestab 30ndate eluaastateni
Avaldatud: 25 november, 2025
Teadlased on avastanud, et aju läbib elus viis erinevat faasi, mille peamised pöördepunktid on üheksa-, 32-, 66- ja 83-aastaselt.
Umbes 4000 kuni 90-aastasel inimesel tehti skaneering, et paljastada nende ajurakkude vahelised seosed, vahendab BBC.
Cambridge’i ülikooli teadlased näitasid, et aju püsib noorukieas kuni kolmekümnendate alguseni, mil meie aju saavutab oma „tipu”.
Nad ütlevad, et tulemused võivad aidata meil mõista, miks vaimse tervise häirete ja dementsuse risk elu jooksul varieerub.
Aju muutub pidevalt vastusena uutele teadmistele ja kogemustele – aga uuringud näitavad, et see ei ole üks sujuv muster sünnist surmani.
Selle asemel on need viis ajufaasi:
Lapsepõlv – sünnist üheksa-aastaseks saamiseni
Noorukiiga – üheksast kuni 32-aastaseks saamiseni
Täiskasvanuiga – 32–66-aastaseks saamiseni
Varajane vananemine – 66–83-aastaseks saamiseni
Hiline vananemine – alates 83. eluaastast
„Aju ümberlülitub kogu eluea jooksul. See tugevdab ja nõrgestab alati ühendusi ning see ei ole üks püsiv muster – aju ümberlülitumisel on kõikumisi ja faase,” ütles uuringu juhtiv autor dr Alexa Mousley BBC-le.
Mõned inimesed jõuavad nende verstapostideni varem või hiljem kui teised – aga teadlaste sõnul oli silmatorkav, kui selgelt paistsid need vanused andmetes silma.
Need mustrid on alles nüüd selgunud tänu kasutatud aju-skaneeringute hulgale uuringus, mis avaldati ajakirjas Nature Communications.
Viis ajufaasi
Lapsepõlv – esimene periood on aeg, mil aju kiiresti suureneb, kuid samal ajal hõreneb ka ajurakkude vaheliste ühenduste ehk sünapsi üleküllus, mis loodi elu alguses.
Aju efektiivsus väheneb selles etapis. See töötab nagu laps, kes pargis ringi uidates läheb kuhu iganes tahab, selle asemel, et suunduda otse punktist A punkti B.
Noorukiiga – see muutub järsult alates üheksa-aastasest, kui ajuühendused läbivad halastamatu efektiivsuse perioodi. „See on tohutu muutus,” ütles dr Mousley, kirjeldades kõige sügavamat muutust ajufaaside vahel.
See on ka aeg, mil on suurim vaimse tervise häirete tekkimise oht.
Pole üllatav, et noorukiiga algab puberteedi alguses, kuid see on uusim tõendusmaterjal, mis viitab sellele, et see lõpeb palju hiljem, kui me arvasime. Kunagi arvati, et see piirdub teismeeaga, enne kui neuroteadus väitis, et see jätkub 20. eluaastates ja nüüd 30. eluaastate alguses.
See faas on aju ainus periood, mil selle neuronite võrgustik muutub tõhusamaks. Dr Mousley ütles, et see toetab paljusid ajufunktsiooni näitajaid, mis viitavad sellele, et see saavutab haripunkti 30. eluaastate alguses, kuid lisas, et on „väga huvitav”, et aju püsib samas faasis üheksa ja 32. eluaasta vahel.
Täiskasvanuiga – Seejärel saabub aju stabiilsusperiood, mil see siseneb oma pikimasse ajastusse, mis kestab kolm aastakümmet.
Muutused on sel ajal aeglasemad võrreldes eelneva ilutulestikuga, kuid siin näeme, kuidas aju efektiivsuse paranemine pöördub vastupidiseks.
Dr Mousely ütles, et see „on kooskõlas intelligentsuse ja isiksuse platooga”, mida paljud meist on näinud või kogenud.
Varajane vananemine – see algab 66-aastaselt, kuid see ei ole järsk ja ootamatu langus. Selle asemel toimuvad muutused ajuühenduste mustrites.
Selle asemel, et koordineerida end ühtse tervikuna, jaguneb organ üha enam piirkondadeks, mis töötavad tihedalt koos – nagu bändiliikmed alustavad oma sooloprojekte.
Kuigi uuringus vaadeldi terveid ajusid, on see ka vanus, mil hakkavad ilmnema dementsus ja kõrge vererõhk, mis mõjutavad aju tervist.
Hiline vananemine – seejärel, 83-aastaselt, siseneme viimasesse etappi. Andmeid on vähem kui teiste rühmade kohta, kuna tervete ajude leidmine skaneerimiseks oli keerulisem. Aju muutused on sarnased varajase vananemisega, kuid veelgi ilmekamad.
Dr Mousely ütles, et teda üllatas kõige rohkem see, kui hästi erinevad vanused on kooskõlas paljude oluliste verstapostidega nagu puberteet, terviseprobleemid hilisemas elus ja isegi üsna suured sotsiaalsed muutused 30ndate alguses, näiteks lapsevanemaks saamine.
Uuringus ei vaadeldud mehi ja naisi eraldi, kuid tekib küsimusi, näiteks menopausi mõju.
Cambridge’i ülikooli neuroinformaatika professor ja uuringu eest vastutava meeskonna liige Duncan Astle ütles: „Paljud neuroloogilise arengu, vaimse tervise ja neuroloogilised seisundid on seotud aju struktuuriga. Tõepoolest, erinevused aju struktuuris ennustavad raskusi tähelepanu, keele, mälu ja paljude erinevate käitumismustrite osas.”
Edinburghi ülikooli avastusliku ajuteaduse keskuse direktor professor Tara Spires-Jones, kes uurimistöö kallal ei töötanud, ütles: „See on väga lahe uuring, mis toob esile, kui palju meie ajud meie elu jooksul muutuvad.”
Ta ütles, et tulemused „sobivad hästi” meie arusaamaga aju vananemisest, kuid hoiatas, et „mitte kõik ei koge neid võrgustiku muutusi täpselt samas vanuses”.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
