Uuring: puidu kõrgem väärindamine aitab ühendada metsade kaitse ja majanduse arengu
Avaldatud: 6 märts, 2026
Foto: RMK Kliimaministeeriumi tellimusel ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt valminud värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses oluline roll, panustades koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi 10 protsenti maksutuludest. Uuringu kohaselt on sektori tuleviku ja konkurentsivõime säilitamise võtmeküsimuseks kohaliku toorme nutikam ja kõrgema lisandväärtusega töötlemine, sealhulgas puidukeemia arendamine.
Uuring kasutab konservatiivsemat metoodikat kui mitmed varasemad analüüsid, keskendudes eelkõige sektori otsestele ja kaudsetele mõjudele ning jättes arvestamata nn kaasnevad mõjud. See annab realistlikuma pildi sektori rollist Eesti majanduses ja võimaldab hinnata metsanduse mõju võrreldavalt teiste majandusharudega.
Uuringu kohaselt moodustab sektor koos kaudsete mõjudega 7–8 protsenti Eesti majanduse kogulisandväärtusest ning pakub tööd ligi kümnendikule kõigist tööga hõivatutest. Regionaalselt on sektori tähtsus veelgi suurem – Valga-, Viljandi- ja Jõgevamaal moodustab see ligi 30 protsenti kogu ärisektori lisandväärtusest.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsleri Antti Toomingu sõnul kinnitab uuring, et metsapoliitika üks keskseid väljakutseid on tasakaalu leidmine elurikkuse kaitse, metsade pikaajalise kestlikkuse ja metsandussektoriga seotud inimeste toimetuleku vahel.
„Leida tuleb tasakaal elurikkuse hoidmise ja metsasektoriga seotud inimeste toimetuleku vahel. Uuring kinnitab, et me ei saa loota vaid senisele toorme ekspordile või lihtsamale töötlemisele. Kui puidu mehaanilise töötlemise osas oleme me Euroopa tipptasemel, siis puidu keemilise ja mikrobioloogilise töötlemise osas on meil pikk veel tee minna. Eesti puidusektori tuleviku tagab liikumine väärtusahelas ülespoole – see tähendab, et igast tihumeetrist puidust peab sündima rohkem väärtust, olgu siis läbi tipptasemel puitmajade, disainmööbli või tulevikutehnoloogiatel põhineva puidukeemia,” sõnas Tooming.
Uuringus analüüsiti ka erinevate raiemahtude stsenaariume ja nende võimalikku mõju majandusele. Teadlaste hinnangul võib puidu kättesaadavuse muutus mõjutada sektori lisandväärtust ja tööhõivet, kuid mõju sõltub suuresti sellest, kuidas sektor suudab kohaneda ning millises ulatuses muutuvad import ja eksport.
Raport rõhutab, et pikaajalise tasakaalu saavutamisel on võtmetähtsusega puidu kõrgem väärindamine. Kui puidu mehaanilise töötlemise osas on Eesti ettevõtted rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, siis puidu keemilise ja biotehnoloogilise väärindamise osakaal on võrreldes Põhjamaadega endiselt väike.
Uuring toob positiivsete näidetena esile ettevõtteid, kes on suutnud lisandväärtust kasvatada läbi automatiseerimise ja tootearenduse. Näiteks on Tiksoja Puidugrupp tõusnud tänu robotiseerimisele ja digitaliseerimisele üheks Euroopa efektiivseimaks täispuitmööbli tootjaks, samas kui disainmööblit tootev AS Wermo on edukalt sisenenud USA turule. Eraldi tuuakse välja Thermory AS, kes on puidu termilise väärindamise kaudu kasvanud maailma juhtivaks saunamaterjalide ja terrassipuidu tootjaks.
„Eesti metsanduse tulevik ei sõltu üksnes raiemahust, vaid sellest, kui palju väärtust suudame igast tihumeetrist puidust luua. Innovatsioon, kõrgema lisandväärtusega tooted ja uued puidukeemia lahendused võimaldavad sama ressursiga luua rohkem väärtust nii majandusele kui ka ühiskonnale,” lisas Tooming.
Uuringuga „Metsa- ja puidusektori sotsiaal-majanduslikud mõjud” saab täismahus tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
