Uuring: olulisi otsuseid saaks noortele usaldada juba nooremas eas
Avaldatud: 8 märts, 2026
Foto: HTM Arenguseire Keskuse tellimusel Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuring tõi välja, et noorte otsustusõiguse laiendamine võib olla ühiskondlikult väga soovitav, kuna tänapäeva noored on enamasti valmis keerukate otsuste tegemiseks alates 16. eluaastast. Otsuste kvaliteeti mõjub aga noorte puhul tugevalt keskkond, milles otsuseid tehakse.
Tartu Ülikooli Arengu- ja kognitiivpsühholoogia kaasprofessor Pirko Tõugu selgitas, et noorte kognitiivne võimekus kujuneb varakult, samas psühhosotsiaalne küpsus ja eneseregulatsioon arenevad palju aeglasemalt. „Sobilike tingimuste olemasolul on noored võimelised otsuseid langetama juba varem kui mitmed praegused eapiirid ette näevad. Samas tuleb arvestada, et noorte inimeste otsuste kvaliteeti mõjutab paratamatult keskkond, milles otsuseid tehakse,” rõhutas Tõugu ning lisas, et otsustusõiguse laiendamisega käsikäes peab käima kaalutletud otsustamist toetava keskkonna kujundamine.
Uuringu käigus läbiviidud küsitlusest selgus, et eluliste otsuste langetamisel kasutavad noored mitmeid kaalutletud otsustamisele viitavaid strateegiaid nagu info otsimine, variantide võrdlus, vanematega arutamine ja riskide kaalumine. Õpetajate, karjäärinõustajate või finantsspetsialistide poole pöördutakse aga noorte enda hinnangul pigem harva.
Uuringus tuuakse samuti välja, et isegi siis, kui noor suudab oma otsuseid kaaluda ja põhjendada, mõjutavad noorte otsuseid tugevalt teiste inimeste arvamused ja heakskiit. Vanuse kasvades toetuvad aga noored otsustamisel enam omaenda kaalutlustele ning hariduslikes ja ühiskondlikes valikutes võtavad arvesse ka riske.
Arenguseire Keskus juhataja Tea Danilov nentis, et sotsiaalmeedia muudab tänaste noorte jaoks otsuste tegemist oluliselt keerukamaks. „Sotsiaalmeedia ahvatleb kohese tunnustuse ja heakskiiduga ning tekkiv grupisurve, mille aluseks on tihtipeale kallutatud info, võib suunata noore inimese otsuseid isegi siis, kui ta mõistab kaasnevaid riske ja pikaajalisi tagajärgi,” ütles Danilov.
Uuringu raames töötati välja otsuste hindamisraamistik, mis võimaldab hinnata tänaste eapiiride põhjendatust lähtuvalt otsuse iseloomust, riskidest, pöördumatusest ja otsustuskeskkonnast.
Hindamisraamistiku abil selgus näiteks, et kiirlaenu puhul on täisealisus (või isegi 21 eluaastat) põhjendatud kõrge finantsriski ja pöördumatute tagajärgede tõttu. Samas lihtsustatud vormis ettevõtlusega tegelemine võiks riskide maandamisel ning finantskoolituse ja -nõu olemasolul olla jõukohane ka alla 18-aastastele noortele.
Valimistel hääletamisel mängib aga keskset rolli otsustuskeskkond, kus võimalik sotsiaalne surve ja kallutatud info võivad noorte otsuseid tugevalt mõjutada. Samas sobiva toe, näiteks kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamise korral võiks valimisotsuse tegemine olla jõukohane ja kasulik ka alla 18-aastastele noortele.
Koolikohustuse ehk edasiõppimise otsus võiks toetatud keskkonnas, näiteks õppe- või karjäärinõustaja abiga olla noortele jõukohane alates 16. eluaastast. Kuna see otsus on noorte jaoks isiklikult oluline, on nad motiveeritud täiendavaks pingutuseks, mida eeldab kaalutletud otsuse tegemine.
Uuring „Noored otsustamas: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelus?” on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Noorte autonoomia tulevik“ raames. Uurimissuunas keskendutakse küsimustele, millised tegurid mõjutavad noorte autonoomsust ning kui heas vastavuses on noorte autonoomia arengud mitmete eapiiridega, mis noorte õigusi reguleerivad. Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Tartu Ülikooli poolt.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
