Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Mõttekoda Praxis avaldab täna, 6. aprillil uuringu „Meheks olemise pingeväli: maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis”, mis näitab, et jäigad mehelikkuse normid mõjutavad Eestis jätkuvalt poiste ja meeste haridus- ja töövalikuid, isadust, lähisuhteid ning seda, kui turvaline on emotsioone väljendada ja abi otsida.

Mehelikkust seostatakse endiselt sageli tugevuse, iseseisvuse, enesekontrolli ja majandusliku toimetulekuga, samal ajal kui hoolivus, haavatavus ja abi küsimine võivad jääda tahaplaanile.

Ent traditsiooniliste mehelikkusenarratiivide kõrval on olemas ka uued, hoolivamat mehelikkust kandvad arusaamad. Osa mehi mitte ainult ei soovi sellist mehelikkust, vaid juba elab seda – väärtustades hoolivust, avatust ja partnerlust. Vanad ja uued ootused ei välista teineteist, vaid eksisteerivad sageli korraga, tihti ka ühe ja sama mehe sees.

„Eestis on mehelikkus paljude meeste jaoks pingeväli. Ühelt poolt püsivad tugevad ootused olla iseseisev, edukas ja mitte näidata haavatavust, teiselt poolt otsitakse järjest enam võimalusi olla kohalolev isa, võrdne partner ja emotsionaalselt aus inimene. Avalikus ruumis on vaja rohkem selliseid mehekujusid, mis ei suru mehi kitsasse rolli,” ütles Praxise programmijuht Maarja Tinn.

Uuringus kombineeriti kvalitatiivseid (34 intervjueeritavat) ja kvantitatiivseid andmeid (398 vastajat) ning viidi läbi meediaanalüüs (portreelood).

Eesti avalikus ruumis on meeste kujutamine sageli kas idealiseeritud või problemaatiline. Eriti napib nähtavust nö tavalisele hoolivale mehele ja isale. See omakorda võib võimendada tunnet, et ühiskonnas tunnustatakse endiselt vaid kitsast ja jäika mehelikkuse mudelit. „Kuvandid loevad. Kui mees paistab avalikus ruumis kas ideaali või probleemina, jääb tavaline hooliv mees lihtsalt nähtamatuks,” ütles uuringu kaasautor Kaarel Lott.

Raport rõhutab, et muutus ei sünni üksnes üksikisiku tasandil ning jagab selleks ka soovitusi (ptk 8 ja 9). Vaja on ka poliitikaid, haridus- ja noorsootööpraktikaid, tööandjate samme ning avalikku arutelu, mis toetaks poiste ja meeste emotsionaalset kirjaoskust, abiotsimist, hoolivat isadust ja mitmekesisemaid mehelikkuse kuvandeid.

Praxise varasem raport „Alfamehed ja lillekesed” osutas samuti, et noorte soohoiakuid kujundavad tugevalt stereotüübid ning meedia- ja veebikeskkonnad.

Uus uuring lisab siia järgmise kihi, näidates, kuidas need normid ja narratiivid elavad edasi poiste ja meeste igapäevastes valikutes, suhetes ja enesetajus.

Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Viimased uudised