Uuring: Enesetappude arv Eestis väheneb, aga on endiselt üks kõrgemaid Euroopas
Avaldatud: 10 september, 2018
Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv Eestis aastatel 2006-2016 vähenenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt, selgus Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud uuringust.
Aastatel 2006-2016 hukkus Eestis enesetappude läbi 2543 inimest. Enesetapu sooritanutest 80 protsenti olid mehed, 4 protsenti olid alla 20-aastased lapsed ja noorukid.
Enesetapu sooritanud meestest 70 protsenti olid alla 60-aastased ja naistest 52 protsenti olid üle 60-aastased. Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude läbi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205.
2017. aastal hukkus Statistikaameti andmeil Eestis enesetappude läbi 219 inimest.
„Kaotame enesetappude läbi Eestis enam kui 200 inimest aastas. See on lubamatult palju. Õigeaegse märkamise ja abi korral oleks tõenäoliselt võimalik nii mõnigi elu päästa,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver. „Enesetappude ennetamine on kompleksne ja seega vajab erinevate osapoolte ühiseid pingutusi.“
Uuringu üks eesmärke oli analüüsida ja kirjeldada tunnuseid, mille poolest enesetapu sooritanud erinesid ülejäänud rahvastikust – samal perioodil elanud ja haiguse tõttu surnud inimestest.
Analüüsist selgub, et võrreldes kontrollrühmaga oli enesetapu sooritanud:
– meeste seas rohkem eestlasi, üksi elavaid ja töötuid inimesi, neid, kes olid viimase eluaasta jooksul seotud kuriteoga või viibinud vanglas;
– naiste seas oli rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja töötuid inimesi.
Nii meeste kui naiste seas oli suitsiidi läbi hukkunuil rohkem vaimse tervise häireid, kuulmis- ja nägemishäireid, kroonilist valu ning inimesi, kes olid viimasel eluaastal käinud EMOs.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
