Uuring: enamik ELi kodanikke toetab liidu edasist laienemist ning kandidaatriikides on ELi kuvand üldiselt positiivne
Avaldatud: 2 september, 2025
Värskest Eurobaromeetri eriuuringust selgub, et 56% ELi kodanikest (Eestis 52%) pooldab liidu edasist laienemist ning toetus on eriti suur noorte seas.
Ligikaudu kaks kolmandikku 15–39-aastastest vastajatest usub, et uued riigid peaksid saama ELiga ühineda, kui nad vastavad vajalikele tingimustele.
Samuti leiab enamik vastanutest (56%, Eestis 51%), et ELi laienemine oleks nende koduriigile kasulik. Enim märgiti eelistena tugevamat ülemaailmset mõju, suuremat turgu ELi ettevõtjatele, rohkem töövõimalusi ning suuremat solidaarsust ja turvalisust.
Samal ajal väljendasid vastajad muret rände, korruptsiooni ja kuritegevuse ning laienemisega seotud kulude pärast. Rõhutati, et kandidaatriigid peavad järgima õigusriigi põhimõtteid, võitlema korruptsiooni vastu ja kaitsma põhiõigusi, mis kõik on usaldusväärse ja tulemuspõhise ühinemisprotsessi olulised elemendid.
67% kodanikest (Eestis 68%) aga tunneb, et ei ole laienemise problemaatikaga kuigi hästi kursis.
Uuring viidi läbi 2025. aasta veebruarist märtsini ja selle käigus koguti rohkem kui 26 300 kodaniku seisukohti kõigis 27 ELi liikmesriigis.
Küsitlused kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides
Küsitlused korraldati ka kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning need näitavad üldist toetust ELiga ühinemisele Lääne-Balkani riikides, välja arvatud Serbias.
Toetus ELiga ühinemisele on eriti suur Albaanias (91%) ja Põhja-Makedoonias (69%), mille kodanike arvates tooks ühinemine ELiga kaasa parema elukvaliteedi ja avatud piirid. Serbia toetus ELiga ühinemisele on piirkonna väikseim (33%). Idanaabruse riikidest on esirinnas Gruusia ja Ukraina, kus ühinemist toetavad vastavalt 74% ja 68% vastanutest. On näha, et kodanike soovi ELiga ühineda mõjutavad iga riigi konkreetsed majanduslikud ja geopoliitilised probleemid.
Lääne-Balkani riikidest on ELi kuvand kõige positiivsem Albaanias (82%), kus kodanikud hindavad ELi toetust majandusarengule ja korruptsioonivastasele võitlusele. Seevastu Serbias mõjutab ELi kuvandit vähene usaldus (38%). ELi kuvand on surve all ka idanaabruse riikides: Moldovas (55%), Ukrainas (49%) ja Gruusias (43%). Üldiselt on ELi kuvand Lääne-Balkani riikides positiivsem kui idanaabruse riikides, erandiks on Serbia.
Kõigi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ühine probleem on vähene teadlikkus Euroopa Liidust ja laienemispoliitikast. Ainult 48% Moldova ja 39% Montenegro kodanikest tunneb end hästi või väga hästi informeerituna, samas kui Ukrainas on see näitaja langenud 23%-le ja Serbias 20%-le. See osutab vajadusele jõulisemate kohaliku tasandi teavituskampaaniate järele. Türgis suhtub ELi positiivselt 50,7% kodanikest, kuid ainult 40,6% tunneb, et on EList ja selle poliitikast hästi informeeritud. Toetus ELiga ühinemisele on 49,9%.
Uuringu tulemused aitavad komisjonil paremini kaasata avalikkust nii ELis kui ka kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ELi laienemispoliitikasse.
Lisateave
Uuring ja teabelehed riikide kohta
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
