Uuring: Eestis on tõusnud lammaste siseparasiitide ravimresistentsus
Avaldatud: 24 märts, 2026Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu „Antibiootikumiresistentsuse (AMR) hindamine veistel ja väikemäletsejatel ajavahemikul 2023–2025” tulemused kinnitavad, et Eesti loomakasvatuses on antibiootikumide kasutamine vastutustundlik. Seejuures toovad uuringu tulemused esile lammaste ümarusside kõrget resistentsust parasiidivastastele ravimitele.
Uuringu käigus analüüsiti esmalt piimaveistelt, lihaveistelt, väikemäletsejatelt ja lammastelt isoleeritud bakterite resistentsust antibiootikumidele.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonnajuht Kadri Kaugerand selgitas, et antibiootikumiresistentsuse tase on üldiselt madal. „Võrreldes varasemate uuringutega on piimaveiste haigustekitajatel antibiootikumiresistentsus püsinud madalal tasemel. Sel korral analüüsiti lisaks lihaveiste ja väikemäletsejate indikaatorbakterite ravimiresistentsust ning tulemustest selgus, et ka neil on resistentsuse tase madal,” selgitas Kaugerand.
„Need tulemused kinnitavad meile, et põllumajanduses on antibiootikume kasutatud vastutustundlikult ja õigetes kogustes,” lisas ta.
Täiendavalt uuriti lihaveistel, lammastel ja kitsedel esinevaid parasiite. Lammastel ning kitsedel analüüsiti ka resistentsust parasiidivastastele ravimitele. Tulemustest selgus, et lammastel on resistentsus ravimitele tõusnud kriitiliselt kõrgele tasemele.
„Paraku viitavad tulemused ravimite ülekasutamisele, mis tähendab, et haigustekitajaid on lammastel keerulisem ohjata,” täpsustas Kaugerand. „Seetõttu peab ravimit andma loomale ainult laboritulemustest lähtudes ja ainult kontrollitud kogustes. Teisiti ravimiresistentsust alla tuua pole võimalik,” ütles ta.
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse loomatervise juhtivspetsialist Age Kärssin selgitas, et uuring on aluseks tulevastele. „Praegusesse uuringusse oleme tegelikult esmakordselt kaasanud lihaveised ja väikemäletsejad, keda varem pole nii põhjalikul uuritud. Seetõttu annavad praegused tulemused hea aluse, millele toetuda järgmistes uuringutes,” ütles Kärssin.
Uuring tehti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Projekti viis ellu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) koos Eesti Maaülikooli teadlastega.









