Uuring: eestimaalane liigub aina rohkem, kuid väsimus ja ajapuudus pidurdavad regulaarsust
Avaldatud: 2 veebruar, 2026
Kuigi meie liikumisharrastuse tase on viimastel aastatel kasvanud ja üha rohkem inimesi liigub ka regulaarselt, näitab värske uuring, et liikumissoovi ja tegeliku aktiivsuse vahel püsib endiselt märkimisväärne lõhe.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel ja Turu-uuringute ASi poolt 2025. aasta lõpus läbi viidud uuringus osales 1001 Eesti elanikku vanuses 15–69 aastat. Uuringust selgub, et mingit sorti liikumisharrastusega tegeleb 84 protsenti elanikkonnast, mida on viis protsenti enam kui aasta varem.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusjuhi Henek Tomsoni sõnul on meil Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud liikumismiinimumini veel minna. „On teada, et WHO soovitab täiskasvanutel liikuda nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75 minutit tugeva intensiivsusega. Sellise regulaarsuse ja koormusega liigub 46 protsenti vastanutest. Positiivne on see, et näitaja on aastatega tõusnud – 2024. aastal oli see vastavalt 41 ja 2023. aastal 40 protsent,” rääkis Tomson.
Iganädalaselt tegeleb liikumisharrastusega 60 protsenti elanikest ning 44 protsenti teeb seda rohkem kui kord nädalas. Samuti on kasvanud liikumisele kulutatud aeg: vähemalt viis tundi nädalas liigub 20 protsenti elanikest, võrreldes 14 protsendiga kaks aastat tagasi.
Kõndimine on jätkuvalt populaarseim liikumisviis ja üha enam treenitakse üksi. Kui 2024. aastal harrastas liikumist omal käel 58 protsenti vastanutest, siis 2025. aastal on see näitaja tõusnud 62 protsendini. Rühma- või juhendatud treeningut peab oma peamiseks liikumisvormiks 12 protsenti elanikest. Samas näitab uuring, et treeningrühmas või treeneri juhendamisel liikujad on keskmiselt aktiivsemad kui iseseisvalt treenijad.
Uuring toob esile ka igapäevase koormuse mõju liikumisharjumustele. Füüsilist koormust argitegevustest saab 94 protsenti elanikest ning 55 protsenti töötajatest kogeb lisakoormust töö käigus. Tööpäeva lõpus tekkiv väsimus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks liikumisega regulaarselt ei tegeleta.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse hinnangul mängib siin olulist rolli ka tööandjate tugi. „Kuigi 62 protsenti töötajatest tunnetab tööandja toetust liikumise soodustamisel, leiab enamik vastanutest, et suurem toetus aitaks neil olla kehaliselt aktiivsem,” räägib teadusjuht.
Liikumissoov on elanike seas endiselt suur – 62 protsenti vastanutest sooviks liikuda praegusest rohkem. Täiendava liikumise soov on suurim nende seas, kes juba liiguvad vähesel määral, ning väikseim nende hulgas, kes üldse ei liigu. Peamiste takistustena nimetatakse väsimust, motivatsiooni ja huvi puudumist ning ajapuudust.
Üha enam kasutatakse tehnoloogilisi abivahendeid – liikumisaktiivsust mõõtvaid seadmeid kasutab 58 protsenti. Tehisintellektil põhinevaid rakendusi kasutab 7 protsenti vastanutest.
Kodulähedaste liikumisvõimaluste kättesaadavus on paranenud. Matkarada või kergliiklustee asub ühe kilomeetri raadiuses 57 protsendi elanike kodudest ning spordihall, jõusaal või ujula on viie kilomeetri kaugusel 68 protsendil vastanutest. Kokku hindab 61 protsenti elanikest, et sobivad liikumisvõimalused on nende kodu lähedal olemas.
Uuring kinnitab ka liikumise positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. 84 protsenti vastanutest leiab, et regulaarne kehaline aktiivsus aitab hoida tervist tasakaalus, 77 protsenti ütleb, et liikumine vähendab stressi ja parandab töövõimet, ning 76 protsenti tunneb end liikumispäevadel õnnelikuma ja rahulolevamana.
„Eestimaalaste liikumisaktiivsus kasvab, kuid regulaarse liikumise soodustamiseks on vaja senisest enam toetavaid keskkondi, teadlikkust ja paindlikke võimalusi nii töö- kui ka elukeskkonnas,” rääkis Tomson.
Täispika uuringuga saab tutvuda Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kodulehel https://liigume.ee/studies/eesti-elanike-liikumisharrastustega-tegelemine-2025/.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
