Uuring: Eesti tööelu on paindlik, kontorisse meelitamiseks pakuvad tööandjad tasuta toitu
Avaldatud: 27 november, 2025Wolti tellitud ja Norstati läbiviidud värskest uuringust selgub, et Eesti ettevõtted paistavad silma paindlike töövõimaluste ja töötajate heaolu toetamisega igapäevaste väiksemate hüvede kaudu nagu kontoris pakutavad snäkid ja joogid.
1500 vastajaga üle-Baltiline uuring näitab, et Eesti tööturg paistab naabrite seas silma aktiivse hübriidtöö kasutamise ja töötajate hüvede pakkumise poolest. Ligi pool vastanutest töötab peamiselt kontoris, kolmandik (32%) eelistab hübriidset töövormi ning 13% teeb täielikult kaugtööd. Kolmveerand vastajatest ütles, et tasuta toidu kättesaadavus mõjutab nende töörahulolu, kuna sellel on praktiline mõju, kõige olulisemaks peeti aja- ning rahasäästu (42%).
„Andmed näitavad, et Eesti töötaja kasutab Balti riikidest hübriidtöö tegemise võimalust kõige agaramalt. Siin võib põhjuseks olla asjaolu, et Eesti ettevõtted on lihtsalt paindlikuma töökorraldusega kui naaberriikides,” selgitab Wolti Baltikumi juht Mantas Lomsargis.
Kuigi Eesti tööturul on tehnoloogiline tase ja töökorralduse paindlikkus kõrged, jäävad muud töötajatele pakutud hüved, näiteks toidukordade hüvitamine, võrreldes teiste Balti riikidega pigem tagasihoidlikuks. Uuring näitab, et 90% eestlastest töötab täistööajaga – see on Baltikumi kõrgeim näitaja –, kuid vaid 16% tööandjatest pakub regulaarseid toidukordi ja alla kolmandikule (30%) aeg-ajalt, näiteks ürituste käigus. Seevastu pakutakse regulaarseid toidukordi Lätis lausa 34% ja Leedus pakutakse üritustel ning hooajaliselt toiduhüvesid ligi 40%.
Uuringu tulemused näitavad, et enam kui pooled Eesti tööandjatest (57%) pakuvad töötajatele kontoris tasuta snäkke ja jooke. Kui ligi viis protsenti tööandjatest toetab lõunasöögi kontorisse tellimist või pakub digitaalseid söögivautšereid, siis pea pooled inimestest (46%) ei saa tööandjalt üldse toiduga seotud toetusi. Kui Eestis nähakse toiduhüvesid eelkõige praktilise toena, siis Lätis tööandja hoolivuse märgina ning Leedus loomuliku osana tööpäevast.
Wolt Baltikumi juhi Mantas Losargise sõnul on Eesti ettevõtted väga avatud uutele tehnoloogilistele lahendustele, kuid hüvede valdkonnas on arenguruumi. „Me näeme, et just selles vallas võib toimuda kiire hüpe, kui tööandjad hakkavad pakkuma tänapäevaseid, kasutajasõbralikke lahendusi, mis toimivad võrdselt hästi nii kontoris kui kodus. Näiteks Wolt for Worki eesmärk on muuta just selliste hüvede pakkumine ettevõtetele eriti lihtsaks,” tõdes ta.
Mis valdkonna esindajad tellivad Eestis kõige rohkem süüa?
Norstati uuringu põhjal on Wolt for Worki kasutajad Eestis eelkõige täistööajaga spetsialistid ja kontoritöötajad. Kõige aktiivsemad tellijad on tehnoloogia-, IT- ja teenindussektoris töötavad inimesed – valdkondades, kus töö on kiire tempoga, konkurents tööturul tihe ja tööajad paindlikud.
Jaekaubanduse ja e-kaubanduse töötajad tellivad tihti just tööpäeviti, eriti suuremate linnade logistikakeskustes ja kontorites, kus puudub oma söökla. Lisaks neile on ka haridus-, teadus- ning teenindussektoris samuti kiirelt kasvavad kasutajagrupid, eriti linnades, kus söögikohtade valik on lai. See-eest tööstus- ja ehitusvaldkonna töötajad kasutavad tellimislahendusi vähem, kuna töö toimub sageli väljaspool linnasid ja tavapäraste tarnepiirkondade ulatust.
Töökorralduse lõikes on tellimuste sagedus kõrge just hübriidtöö tegijate seas – nende, kes jagavad oma aega kontori ja kodu vahel (32%). See rühm hindab enim paindlikke lahendusi, mis töötavad olenemata asukohast.
Uuringu kohta
Norstat viis Wolti tellimusel 2025. aastal läbi küsitluse, milles osales kokku 1500 töötajat kolmest Balti riigist (500 igast riigist) erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtetest. Eestis töötab 38% vastajatest väikestes (1–50 töötajat), 22% keskmise suurusega (51–200 töötajat) ja 40% suurtes ettevõtetes (alates 201 töötajast). Vastajate hulgas oli kontoritöötajaid ning tootmis-, jae- ja teenindussektori ettevõtete töötajaid. Töötajakogemuse võimalikult erapooletu vaate tagamiseks jäeti valimist välja personalivaldkonna (HR) spetsialistid.









