Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Värskelt avaldatud uuringu tulemuste kohaselt on 90% Eesti tarbijatest oma õigustest teadlikud ning suurenenud on ka teadmine, kuhu ja kelle poole tarbijaõiguste rikkumise korral pöörduda. Samuti on Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt juulis-augustis läbi viidud küsitluse kohaselt valdavale osale vastanutest oluline toodete pikk kasutusiga ja toote või teenuse ohutus. 

  • 90% Eesti tarbijatest tunneb oma õigusi (2023 a – 87%)
  • 84% saab probleemid kauplejaga suheldes lahendatud (2023 a – 85%)
  • 96% peab oluliseks toote või teenuse ohutust
  • teadlikkus laenu võtmisega kaasnevatest riskidest langenud 13%
  • iga viies vastanu ei kontrolli kaupleja tausta enne ostu

„Kui vaatame ajas tagasi ja võtame võrdluseks viimased kümme aastat, on tarbijate teadlikkus oma õigustest oluliselt kasvanud ja palju informeeritumad ollakse ka kohast, kuhu rikkumiste korral pöörduda – mõlemal juhul on muutus olnud aastate jooksul vähemalt 30%. Hea meel on tõdeda, et lisaks teadlikele tarbijatele on Eestis usaldusväärsed kauplejad, kes on tarbija õigustega kursis, annavad asjakohast nõu ning lahendavad kaebused iseseisvalt,” kommenteeris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Uuringus küsiti veel muuhulgas rahulolu sideteenuste osas: rahulolu mobiilsideoperaatori ja koduste sideteenustega püsib kõrge (mobiilsideoperaatori teenustega on üldiselt rahul 92% vastanutest (2023 a – 90%), koduste sideteenustega 86% (2023 a – 88%).

Võrreldes 2023. aasta uuringuga on vähenenud vastanute teadlikkus laenuvõtmisega kaasnevatest riskidest. Kui 2023. aastal kinnitas täit teadlikkust laenuga seotud riskidest 80% vastanuist, siis 2025. aastal 67%.

Küsitlus osutab, et toote või teenuse ohutus on selle ostmisel oluline valdavale osale (96%) vastanuist. Pea sama suur osa (95%) väärtustab toodete pikka kasutusiga (2023 a 94%), mis tähendab, et tarbijad eelistavad olemasolevate kaupade parandamist ja varuosade kättesaadavust uute toodete ostmisele. Toodete ohutus kaubanduses ja teenuste turul ei ole aga iseenesestmõistetav: ühelt poolt kinnitas 86% vastanuist oma usaldust, et Eesti müüdavad tooted ja teenused vastavad ohutusnõuetele, kuid teiselt poolt märkis 76% vastanuist, et on loobunud toote või teenuse ostmisest, sest see tundus neile ohtlik või ebausaldusväärne.

„Peamised väljakutsed teadlikkuse tõstmisel on seotud sellega, mida tuleks teha enne mistahes lepingu sõlmimist – et tarbijad veenduksid nii kaupleja usaldusväärsuses kui ka toote või teenuse tingimustes. Kui vaadata uuringu põhjal tarbijate käitumist enne kaupade või teenuste ostmist, siis iga viies tarbija ei vaata enne ostu, kas kaupleja on üldse registreeritud ja kust teda hiljem kätte saab ning pea pooled vastanutest möönsid, et loevad sõlmitava lepingu põhjalikult läbi vaid mõnikord või mitte kunagi. Enamik vastanutest (68%) tunnistab, et sooritab oste reklaami ja sotsiaalmeedia mõjul. Põhjalik eeltöö on oluline, et vältida probleeme ja hilisemaid vaidlusi, seega näeme, et tarbijate teadlikkuse tõstmiseks saab veel palju ära teha,” lisas Tammaru.

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) uuris 2025. aasta juulis-augustis Eesti elanike teadlikkust tarbija õigustest, tarbijate kogemusi ja käitumist probleemide tekkimise korral, nende hinnanguid oma finantskirjaoskusele, tarbijakaitsealase informatsiooni hankimise eelistusi ning usaldust ja ootusi tarbijavaidluste komisjoni suhtes. Uuring on jätk Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) varasematele tarbijaõiguste monitooringutele aastatel 2012, 2016, 2019, 2021 ja 2023. Veebiküsitlusele vastas 1018 Eesti elanikku vanuses 18−74-aastat.

Uuringu tulemused leiab TTJA kodulehelt.

Viimased uudised