UURING: Eesti pered soovivad lapsi, kuid vajavad rohkem stabiilsust ja tuge
Avaldatud: 26 august, 2025Kui laste arv järjepidevalt kahaneb, väheneb rahvaarv järgmiste kümnendite jooksul märgatavalt, esitades väljakutse kogu Eesti ühiskonnale. Perede otsuseid laste saamiseks on võimalik mõjutada stabiilsuse ja sobivate tingimuste loomisega. Eesti tugevuseks on helde vanemahüvitis, lasterikka pere toetus ning hea lasteaiakohtade kättesaadavus.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel läbi viidud „Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs” kinnitas, et enamik Eesti noori tahab lapsi saada, kuid neid sünnib vähem kui varem, sest lapsevanemaks saadakse üha hilisemas eas ning peresid mõjutavad mitmed takistused, mille hulgas on näiteks majandusliku kindlustunde puudumine, eluaseme kättesaadavuse probleemid ja ebastabiilsed partnerlussuhted. Samuti on muutunud laste saamist puudutavad arusaamad ja hoiakud. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud analüüs näitab, et perede otsuseid on teatud määral võimalik mõjutada, kui pakkuda neile stabiilset tuge ja tingimusi, mis aitavad soovitud lastel ka sündida.
2024. aastal sündis Eestis vaid 9646 last – kõige vähem alates 1919. aastast. Viimase viie aastaga on sündide arv vähenenud kolmandiku võrra ning langus on olnud Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem.
„Rahvastikuprognoosid on viimase kümnendi jooksul läinud pessimistlikumaks. Siiski ei ole väga madal sündimus loodusseaduslik paratamatus, vaid ühiskondlike olude kujundatud nähtus. Rahvusvahelisel tasandil on OSCE kutsunud riike rakendama peresõbralikke poliitikaid ja toetama perede kindlustunnet laste saamisel. Erinevates riikides tehtud uuringud näitavad, et poliitikameetmed aitavad perede lapsesaamise plaane toetada, eriti juhul, kui need on järjepidevad, läbivad erinevaid valdkondi ja moodustavad sidusa terviku. Kui märkame mõne uue takistuse esilekerkimist, peaksime mõtlema, kuidas sellele reageerida,” ütles uuringu üks koostajatest, rahvastikuteadlane Allan Puur.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Hanna Vseviovi sõnul on Eesti tugevuseks helde vanemahüvitis ja lasterikka pere toetus ning hea lasteaiakohtade kättesaadavus, kuid need ei kata kõiki perede vajadusi. „Üks osa sündide langusest on seotud muutunud väärtushinnangutega ning siin on riigil keeruline inimeste otsuseid mõjutada. Inimestel peabki olema vabadus otsustada ise oma peremudeli, laste arvu ja elustiili osas. Samas on meil aga üksjagu inimesi, kes lapsi sooviks, kuid kes lükkavad lapsevanemaks saamist erinevatel põhjustel edasi või ei saa oma soove teoks teha mõne takistuse tõttu. Just nende põhjuste ja takistustega saamegi riiklike poliitikate kaudu tegeleda,” lisas Vseviov.
Analüüs toob välja, et Eesti sündimuskordaja oli 2024. aastal vaid 1,18. See on ligi kaks korda väiksem taastetasemest (2,1), mille korral oleksid laste põlvkonnad arvuliselt sama suured kui vanemate omad. Kui laste põlvkondade suurus järjepidevalt kahaneb, väheneb rahvaarv järgmiste kümnendite jooksul märgatavalt. See mõjutab tööjõuturgu, enamiku elualade ja piirkondade arenguvõimalusi ning paneb sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi täiendava surve alla.
„Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs ja poliitikavalikud” koosneb kahest osast: esimeses antakse ülevaade sündimuse suundumustest ja neid mõjutavatest teguritest, teises kirjeldatakse probleemkohti ja pakutakse välja lahendusi. Soovitused keskenduvad perede majandusliku kindlustunde suurendamisele, eluaseme kättesaadavusele, töö- ja pereelu ühitamisele, tervise toetamisele ning paari- ja vanemlussuhete tugevdamisele.
Vabariigi Valitsuse tööplaan näeb ette, et kevadeks 2026 koostatakse eri valdkondi hõlmav konkreetne ettepanekute pakett, mida hakatakse ellu viima. Selleks on vajalikud arutelud poliitilisel tasandil, ühiskonnas laiemalt ning valdkonna erialaspetsialistidega, et leida selline lahenduste kombinatsioon, mis toetab erinevaid sihtrühmi ja peresid, kes soovivad lapsi saada, arvestades samal ajal ka riigieelarve võimalustega.
Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs ja ettepanekud