Uuring: Eesti inimesed peavad elu Eestis turvaliseks
Avaldatud: 18 juuni, 2020
Pilt: Pexels Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringus leiab üheksa eestimaalast kümnest, et Eestis on turvaline elada. Sama paljud nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel. Siseministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll, kes küsitles perioodil 30.03-13.04 2020 tuhandet Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.
Eestimaalastest 92 protsenti leiavad, et Eesti on elamiseks turvaline riik. Samuti peab 92 protsenti vastajatest turvlaiseks oma kodu ümbruskonda.
Kui üldiselt on uuringu tulemused sarnased eelmise, 2018. aastal läbiviidud uuringuga, siis näiteks ohuolukordade esinemise tõenäosust hindasid eestimaalased nüüd märksa kõrgemaks kui kaks aastat tagasi. „Kindlasti mängib siin rolli asjaolu, et uuringu tavapärane küsitlusaeg langes sel korral eriolukorra tipphetkele – aprilli algusse. See pani inimesi rohkem mõtlema võimalikele ohuolukordadele,“ märgib siseminister Mart Helme.
„On positiivne, et inimesed teadvustavad ohuolukordade võimalikkust, sest siis on nad nendeks paremini valmis. Ka uuring näitab seda – ligi 90 protsenti vastajatest leidis, et inimesed ise peaksid aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel ja 83 protsenti, et inimesed peaksid ise olema valmistunud hädaolukordadeks toimetulekuks. See tähendab, et rohkem Eesti inimesi teadvustavad ka vajadust varuda näiteks ilmastikuolude tõttu kaduda võiva pikemaajalise elektrikatkestuse ajaks toitu, süüa, patareisid ja muud vajalikku,“ ütleb Helme.
Võrreldes varasemaga pidasid vastajad oluliselt tõenäolisemaks ulatusliku nakkushaiguse puhangu (44 protsenti 2018 ja 77 protsenti 2020), infosüsteemide küberrünnakute (27 protsenti 2018 ja 65 protsenti 2020), ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude (28 protsenti 2018 ja 52 protsenti 2020) ning elutähtsate teenuste nagu elektri-, side-, kütte- või veeühenduse pikaajalise katkestuse (24 protsenti 2018 ja 39 protsenti 2020) esinemist lähiaastatel.
Kõige paremaks hindavad vastajad Eesti valmisolekut tulla toime paljude kannatanutega liiklus- või tuleõnnetuste (75 protsenti) ja küberrünnakutega (60 protsenti) kui need peaks juhtuma. Epideemiaga toimetulekut hindavad heaks pooled vastajad.
Uuringu kohaselt on Eesti elanike valmisolek liituda siseturvalisuse vabatahtlike organisatsioonidega jäänud samale tasemele. Enim on huvi ühineda vabatahtlike päästjatega (17 protsenti), sellele järgnevad abipolitsei (13 protsenti), vabatahtlik merepääste (9 protsenti) ja kaitseliit (12 protsenti). Usaldus vabatahtlike organisatsioonide suhtes on püsivalt kõrge – 85 protsenti usaldab vabatahtlikke päästjaid ja 75 protsenti abipolitseinikke.
Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu eesmärk on selgitada Eesti elanike hinnanguid, hoiakuid ja käitumisi siseturvalisusega seotud küsimustes. Uuringut viiakse läbi iga kahe aasta järel.
Siseturvalisuse uuring annab sisendi hindamaks siseturvalisuse arengukava eesmärkide saavutamist, mis on järgmised: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas; koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Uuring on kättesaadav Siseministeeriumi koduleheküljel https://www.siseministeerium.ee/et/uuringud.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
