Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täna rahandusministeeriumi avalikustatud PricewaterhouseCoopers Advisorsi ja statistikaameti läbi viidud uuring aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele näitab, et muudatuste mõju on ettearvamatu. Uuringu tulemusi saab valitsus oma aktsiisipoliitikat kujundavate otsuste alusena edaspidi kasutada.

Uuringu järgi on aktsiisimäärade järsul tõusul ja langetamisel ennustamatu mõju, mida on sama hästi kui võimatu prognoosida. Seetõttu tuleks aktsiisipoliitikat kujundades vältida nii suuri tõuse kui ka langetamisi. Ühtlasi peaksid aktsiisipoliitika eesmärgid olema selgelt määratletud ja kommunikeeritud ning muudatustele rakendumisele peaks eelnema piisav aeg, et turg jõuaks nendega kohaneda.

„Mul on hea meel, et sai valmis laiema pilguga tehtud aktsiisipoliitika muudatuste majandusliku mõju uuring. See annab põhjaliku ja usaldusväärse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele ja selle eri sektoritele,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Pean oluliseks, et maksupoliitikat kujundataks edaspidi teadmistepõhiselt, arvestades muudatuste mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Tehtud uuring annab meile selleks vajalikke tööriistu, mida saab kasutada ka uus valitsus.”

Aktsiisikaupadega seotud ettevõtete tööhõive osakaal kogu tööhõivest on muudatuste järel seni jäänud pikaajalises vaates samale tasemele. Osa väiksemaid jaekaubandusettevõtteid on küll töötajate arvu vähendanud, kuid seevastu on töötajate arv kasvanud suuremates poodides.

Piirikaubandus ei ole tingitud üksnes aktsiisipoliitikast, selgub uuringust. Juba alguse saanud piirikaubandust lõpetada on sama hästi kui võimatu. Ka teiste riikide kogemus näitab, et poliitikamuudatused saavad edukalt piirikaubanduse kasvu üksnes piirata.

Eesti ja Läti vaheline piirikaubandus ei puuduta ainult aktsiisikaupu – juba varem on Eesti tarbijad sealt ostnud ka ehitusmaterjale ja aiakaupu. Kui selliste kaupade hinnavahed püsivad, ei aitaks ka aktsiisimäärade langetus olulisel määral vähendada piirikaubandust. Seda näitab ka teiste riikide kogemus.

Näiteks on Taanis piirikaubandus kestnud juba rohkem kui 45 aastat ja seda pole suudetud poliitika muudatusega lõpetada. Taani maksupoliitika eesmärk on piirikaubandust ohjes hoida ja mitte lasta selle osakaalul suureneda.

Analüüsi käigus töötati välja süsteemsed meetodid ja prognoosimudel, mille abil on võimalik hinnata kavandatavate aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas ettevõtete kasumile, investeeringutele, tööhõivele. Nende tegurite hindamine aitab täpsemini prognoosida aktsiisimuudatuste oodatavat mõju riigieelarve aktsiisitulule.

Aktsiisipoliitika uuringu lõpparuanne ja muud materjalid on kättesaadavad rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/maksu-ja-tollipoliitika/aktsiisid/aktsiisipoliitika-riskid-voimalused-ja-moju

Analüüsi „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes“ viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös statistikaametiga oktoobrist 2018 kuni märtsini 2019 rahandusministeeriumi tellimisel.

Varem on maksupoliitika kujundamise toetuseks viinud Ernst & Young Baltic 2015. aastal läbi uuringu transpordimaksude rakendamise võimalustest Eestis, mis sai veoautode teekasutustasu kehtestamise aluseks.

Tunamullu valmis põlevkivi optimaalse tasustamise uuring. Selle eesmärk oli välja selgitada, milline peaks olema riigi sekkumine, et saavutada perioodil 2018–2050 Eesti põlevkiviressursi väärindamise maksimaalne positiivne mõju Eesti majandusele, seal hulgas riigi tuludele. Uuringu viis läbi Ernst & Young Baltic koostöös rahandusministeeriumi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeerium ning põlevkivisektori ettevõtetega.

Samuti on poliitikauuringute keskus Praxis rahandusministeeriumi tellimusel 2016. aastal uurinud maksupoliitika mõju leibkondade maksukoormuse jaotumisele.

Vaata ka:

Uuringu kulust pool kaeti Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise ehk riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse „Teadmispõhise poliitika kujundamine“ raames. Programmi tegevust vahendab Eesti Teadusagentuur.

 

Viimased uudised