Uuring: 64 protsenti eestlastest liisib auto, kuid enamik ei mäleta lepingu tingimusi
Avaldatud: 20 veebruar, 2026
Pilt: Pexels Eestis on auto soetamisel selge ülekaal liisingul, kuid värske uuring toob välja vastuolu: kuigi 64% autoostjatest hangib sõiduki liisinguga, ütles vaid 39%, et nad mäletavad oma lepingu tingimusi. See tähendab, et enam kui kuus inimest kümnest ei suuda täpselt öelda, millistel finantstingimustel nad mitmeaastase kohustuse võtsid.
„Auto on paljude jaoks suuruselt teine finantskohustus pärast kodulaenu. Erinevalt kodulaenust aga ei süveneta autoostu puhul nii põhjalikult detailidesse ning otsus tehakse peamiselt emotsiooni või harjumuse pealt,” tõdes Mobire Eesti maajuht Marek Kurs.
Eeltöö on pikk, kuid detailid ununevad
Uuringust selgub, et eestlased on enne lepingu sõlmimist aktiivsed võrdlejad ning autoostu protsess võib venida koguni kuude pikkuseks. 68% vastanutest ütles, et nad võrdlesid enne otsuse tegemist erinevate pakkujate pakkumisi. Peamiselt vaadeldakse aga hinda, sest hind on auto valikul kõige olulisem tegur – seda pidas oluliseimaks koguni 70% uuringus osalejatest.
Kui uuringus paluti vastajatel täpsustada liisingulepinguga seotud tingimusi, suutis 63% vastanutest nimetada vähemalt mõne lepingu aspekti, kuid koguni 29% ei osanud välja tuua ühtegi konkreetset detaili.
Kursi sõnul näitab see, et tähelepanu koondub sageli kuumaksele, mitte lepingule kui tervikule. „Praktika näitab, et pakkumisi võrreldes vaadatakse eelkõige kuumakset ning teised lepingutingimused on paljude jaoks ähmased. Unustatakse aga, et kuumakse ei näita tervikpilti ning see on alles kulude algus – oluline on ka lepingu pikkus, jääkväärtus, võimalikud lisakulud ja see, mis saab lepingu lõpus. Kui need nüansid ei ole selged, võib hiljem tekkida ebameeldivaid üllatusi,” märkis ta.
Lihtsuses võib peituda ebameeldivaid üllatusi
Liisingu või autolaenu taotlemise protsessi hindas 76% vastanutest lihtsaks, sealhulgas 53% lausa „väga lihtsaks”. Keeruliseks pidas seda vaid 8%.
Finantsteenuste mugavus on iseenesest positiivne areng, kuid Mobire maajuhi hinnangul võib protsessi sujuvus ka vähendada kliendi kriitilist süvenemist detailidesse. „Kui otsus sünnib kiiresti ja digitaalselt, võib jääda vähem aega süvenemiseks. Samas on tegemist mitmeaastase kohustusega, mille rahaline mõju kestab sageli kolm kuni viis aastat,” ütles Kurs.
Tihti arvatakse liisingulepingut sõlmides, et vajadusel saab sellest lihtsalt väljuda, kuid tegelikkus võib olla keerulisem. Ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb pangale tasuda kogu finantseerimisjääk ning kui auto turuväärtus on selleks ajaks madalam kui liisingujääk, peab klient katma vahe. „Turuväärtuse ja liisingujäägi erinevus võib ulatuda tuhandetesse eurodesse,” selgitas Kurs.
Lisanduvad ka müügikulud. Autot ise müües tuleb arvestada nii ajakulu kui ka võimalike müügikuludega, mis võivad ulatuda sadadesse eurodesse, ära ei tohi unustada ka müüja vastutust. Komisjoni kaudu müües tuleb arvestada 7–10% teenustasuga auto müügihinnast ning kiirmüügi korral võib hind jääda ligikaudu veerandi võrra alla turutaseme.
Kursi sõnul tähendab see, et liisingu puhul võtab klient enda kanda nii finantsriski (sh intressimäära muutused), varariski ehk jäägiriskiga seotud ebakindluse kui ka kogu halduskoormuse – rehvid, kindlustus, hooldused, võimalikud remondid ning iga-aastane automaks, kuid juriidiliselt ei kuulu auto siiski talle. „Sageli tekib tugev omanikutunne, kuid tegelikkuses on vastutus ja risk kliendi õlul ka siis, kui vara ei ole tema nimel. Seetõttu on oluline mõista kogu kohustuse ulatust, mitte ainult kuumakset,” rõhutas ta.
Tugev omanikutunne, kuigi auto kuulub pangale
Kurs nentis, et on huvitav nüanss, et enamus inimestest peavad liisinguga soetatud autot enda omaks. Ka uuringust selgus, et 81% liisingu kasutajatest tunneb, et sõiduk on „minu auto”, ning vaid 18% peab seda „panga autoks”.
„Kuigi juriidiliselt kuulub auto liisinguandjale, tajub enamik inimesi seda täielikult enda omana. Ka see võib tekitada tunde, et leping on pigem formaalsus kui pikaajaline finantskohustus,” märkis Kurs.
Tugev omanikutunne on seda üllatavam, et paljude jaoks on liisingulepingu lõpp pigem ebamäärane. Kuigi pea pooled, 52% vastanutest plaanib auto lepingu lõpus välja osta, ei tea veel koguni kolmandik ehk 34%, mida nad teevad. Tervelt 14% ei plaani sõidukit pärast liisinguperioodi lõppu välja osta.
„See tähendab, et iga kolmas liisinguklient ei ole lõppstsenaariumi osas kindel, hoolimata sellest, et leping kestab sageli mitu aastat ning tehinguga kaasneb tunne, et auto on enda oma,” tõdes Kurs.
Uuring näitab, et kuigi liising on Eestis selgelt peamine auto soetamise viis, ei käi sellega alati kaasas piisav teadlikkus lepingu sisust ja võimalikest riskidest. „Inimesed võrdlevad aktiivselt hindu ja peavad oluliseks kuumakset, kuid lepingu detailid, kogukulu ja lõppstsenaarium jäävad sageli tagaplaanile. Lihtne ja kiire taotlusprotsess ning tugev omanikutunne võivad tekitada turvatunde, mis ei pruugi peegeldada tegelikku finantskohustuse ulatust,” ütles Kurs lõpetuseks.
Tarbijauuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Rait Faktum detsember 2025 – jaanuar 2026. Uuringus osales kokku 902 vastajat Eestist, Lätist ja Leedust vanuses 25-60, kes on viimase 3 aasta jooksul ostnud uue, kuni 5-aasta vanuse, sõiduki.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
