Uudne kaardirakendus: neli inimest viiest jõuaks lähimasse lasteaeda, algkooli ja raamatukogusse jala
Avaldatud: 11 juuni, 2025
Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Arenguseire Keskus ning Statistikaamet lõid avalike teenuste kaardirakenduse. Sellest saab igaüks vaadata, kui kaugel asuvad tema kodukohast lähim lasteaed, kool, perearst ning teised avalikud teenused.
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses on kuvatud riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori pakutavad teenused, nagu lasteaed, kool, noortekeskus, perearst, raamatukogu või kultuurimaja. Iga teenuse puhul saab uurida, kus ja kui kaugel – kilomeetrites või ajaliselt – elavad selle potentsiaalsed tarbijad. Analüüsis on kasutatud tegeliku teedevõrgu andmeid.
Kaardirakendusest selgub, et ligi 90 protsenti Eesti elanikest asub põhilistest haridus-, tervise- ja kultuuriteenustest enamasti kuni kolme kilomeetri kaugusel. Kõige paremini on aga Eestis kättesaadavad lasteaiad, koolid ja raamatukogud.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et avalikud teenused on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega hästi ligipääsetavad. „Teaduskirjanduses loetakse mõistlikuks vahemaaks 5–10 kilomeetrit ning Eestis näeme, et kõigi vaadeldud teenuste keskmine kaugus elanikest jääb alla viie kilomeetri. Samas on varieeruvus omavalitsustes suur. Näiteks kõige pikem keskmine teekond gümnaasiumini on Peipsiääre valla õpilastel – 36 kilomeetrit,” ütles Kindsiko.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma lasteaiateenuse väga hea kättesaadavusega. Eesti lasteaiad asuvad elanikest keskmiselt 1,5 kilomeetri kaugusel ning neljale lapsele viiest jääb lähim lasteaed lähemale kui kaks kilomeetrit ehk potentsiaalselt jalutuskäigu kaugusele.
Eesti elanikest 74 protsenti elab vähem kui kolme kilomeetri kaugusel lähimast perearstist. Samas perearstiteenuse kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane, kuna väiksemates ja hajaasustatud piirkondades on perearstide nimistud sageli optimaalsest väiksemad ning perearstikabinettides võib seetõttu nappida personali pidevaks lahtiolekuks.
Umbes 80 protsenti alg- ja põhikoolilastest elab vähem kui kolme kilomeetri kaugusel lähimast koolist ning võiks jõuda sinna jala. Gümnaasiumivõrk on Eestis hõredam ning kuni kolme kilomeetri kaugusel lähimast koolist elab vaid 67 protsenti õppuritest. Samas on gümnaasiumiõpilased iseseisvamad ja sageli ka mobiilsemad ning lisaks valitakse kaugem gümnaasium tihti teadlikult: eelistatakse kooli, mis pakub tugevamat õpet, spetsiifilist õppesuunda või paremat ettevalmistust ülikooliks.
Ligi 80 protsendile Eesti elanikest jääb raamatukogu lähemale kui kolm kilomeetrit. Rahvaraamatukogude arv on Eestis küll viimase 35 aasta jooksul vähenenud ligi veerandi võrra, kuid nende võrgustik on meil endiselt Euroopa Liidu üks tihedamaid. Rahva-, kultuuri- või seltsimaja asub aga 67 protsendile elanikest lähemal kui kolm kilomeetrit.
Eesti noortest kolmveerand elab noortekeskusest vähem kui kolme kilomeetri kaugusel. Keskuste probleem on aga madal külastatavus. Tüüpiliselt külastab noortekeskust päevas 11–20 noort ning enamiku noortekeskuste aastane üksikkülastajate arv jääb alla 300.
Arenguseire Keskus toob värskes uurimissuunas „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik” välja, et kuigi teenusvõrk on Eestis tihe, ei kasuta paljud eestimaalased siiski kodule lähimat teenust. Näiteks ligi pool lasteaialastest käib kodule lähima asemel mõnes kaugemas lasteaias. Sama nähtub ka koolihariduses ja perearsti teenuses.
Valminud kaardirakendus toob lisaks välja piirkonnad, mis on inimestele kõige paremini kättesaadavad. Samuti võimaldab rakendus andmepõhiselt plaanida uusi teenuspunkte piirkondadesse, kus vajadus teenuste järele on suurim. Kerkivad esile ka kohad, kus teenuse tarbijaid on liiga vähe.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna peaspetsialisti Holger Ehrlich sõnul on tegu oluliste andmetega omavalitsuste teenuste hindamiseks. “Sageli levib arvamus, et hajaasustusega omavalitsustes on teenusevõrgustik korrastamata ning ebatõhus. Siiani on sellised hinnangud olnud vaid tunnetuslikud. Nüüd on aga võimalik järeldusi teha tegelike andmete alusel,” selgitas ta. Samas tõi Ehrlich välja, et hajaasustuses pole võimalik saavutada sama tõhusat ressursikasutust nagu linnades ja tihedama asustusega piirkondades, kuna vahemaad teenuspunktide vahel pikeneksid liiga suureks.
Kaardirakenduse arendas Maa- ja Ruumiamet Arenguseire Keskuse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Sellega saab tutvuda siin:https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/tark
Kaardirakendus valmis Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050” raames. Uurimissuuna eesmärk oli kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid. Uurimissuuna raportiga saab tutvuda Arenguseire Keskuse veebis.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
