USA teatas, et taandub sõjalistelt õppustelt Euroopas
Avaldatud: 8 märts, 2025
Kaitseväe pilt. USA on oma liitlastele teatanud, et kavatseb peatada osalemise eelseisvate Euroopas toimuvate sõjaliste õppuste planeerimisel, vahendab Expressen. Otsus mõjutab mitmeid Rootsis toimuvaid õppusi.
Infot on veel vähe, kuid teade kehtib õppuste kohta, kus USA on oluline tegija kogu Euroopas toimuva õppuse tegevuse ja laiemalt Euroopa kontinendi kaitse jaoks.
Expresseni allikate sõnul ei kehti Ameerika planeerimise külmutamine 2025. aastal läbi viidavatele õppustele.
See puudutab õppusi, mis on praegu „joonistuslaual”, st veidi kaugemal, ütleb üks Expresseni allikatest.
Kui teade vastab tõele, tähendab see, et Rootsi ja teised NATO riigid on sunnitud kavandama õppusi ilma Ameerika osaluseta või ainult väikeste Ameerika üksustega õppustel.
Ameerika poolelt tahetakse sõjalisi kulutusi Euroopas vähendada ja mujale paigutada. Trump on väljendanud, et soovib seada esikohale Indo-Vaikse ookeani piirkonna, see tähendab eelkõige Hiinat.
Valus signaal Atlandi ookeani tagant on viimane märk Ameerika osaluse oodatavast vähenemisest Euroopas.
Ameerika kohalolek sõjaväeõppustel on olnud Rootsis sagedane nähtus juba ammu enne Rootsi NATO-ga liitumist.
Ameerika poolelt on neile meeldinud eriti talvises keskkonnas harjutamine, kuid osaletud on ka suurematel kõrgetasemelistel õppustel ja logistikaoperatsioonidel, kus jutt oli vägede liigutamisest, näiteks rongiga Narvikist Haaparantasse.
Ameeriklaste planeerimise seisak on erukolonel Joakim Paasikivile uudis.
Kui see on tõsi, on see kooskõlas sellega, mida on teatatud, et Pentagon ei peaks kulutama rohkem raha Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida peale.
Joakim Paasikivi ütleb, et selles on ameerikalik loogika. Kui see on tõsi, mis pole ebatõenäoline, sest nad räägivad vähenenud pühendumisest ja et see on Indo-Vaikse ookeani piirkonna sund, mis kehtib, on loogiline tagajärg, et nad ei kuluta nii palju vaeva, aega ja raha õppustele Euroopas, märgib ta.
USA sõjaväeõppuste tegevuse vähendamisel Euroopas on Paasikivi sõnul otsesed tagajärjed. Siis muidugi vähenevad tingimused ameeriklastega ühisoperatsioonide läbiviimiseks, sõnab ta.
Õppustel on Paasikivi sõnul kaks eesmärki. Osaliselt see, et harjutatakse maastikul, tavaliselt seal, kus on lumi, külm, niiske ja rasked tingimused. Osaliselt see, et õpitakse teineteist tundma, mis on vähemalt sama oluline. Asi pole ühistes meetodites, vaid üksteise mõistmises. Kui koos ei harjutata, vähenevad tingimused, et olla tõhusad, kui peaksite koos võitlema.
Joakim Paasikivi sõnul on ameeriklaste huvi olnud seni suur Rootsi ja Soome vastu ning vanadest aegadest ka merejalaväe vastu Norras, kus varem oli USA-l mitusada sõdurit.
2024.aasta suvel allkirjastas kaitseminister Pål Jonson Rootsi ja Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigi koostöö tahteavalduse. Koostöö toimub relvajõudude ja rahvuskaardi vahel New Yorgis USA niinimetatud riikliku partnerlusprogrammi (SPP) raames.
Vaatame, kuidas selle Ameerika rahvuskaardiga sõlmitud vahetuse lepinguga läheb. See saab olema selge temperatuurinäidik, ütleb Joakim Paasikivi.
Rootsi relvajõudude pressiesindaja Sofia Kalmeborg ütleb info kohta: „Me ei saa seda kommenteerida. See pole ka kinnitatud teave. Jätkame koostööd USA-ga, kellega on hea koostöö. See on oluline sõjaline partner.”
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
