Üllatus: rahvaloenduse andmetesse ei saagi lisada emakeelena võru keelt
Avaldatud: 25 august, 2021Võru naine avastas lastele ID-kaarte taotledes, et rahvaloenduse andmetesse ei saagi lisada Võru keelt. Sinna saab lisada emakeelena kõiksugu muid keeli nagu saksi, sorbi, inari ja saami keeled, liivi keele, isegi tehiskeele, aga võru keelt mitte.
Kommentaarides on märgitud, et nii käibki Eestis võru keele väljasuretamine. Pakutakse, et asjast peaks teatama õiguskantslerile.
Võru naine lisas oma teksti võru keeles küsimusega, kas see tõesti sarnaneb sedavõrd eesti keelele, et seda eraldi märkida ei saa:
Tei täämbä riigile avaldust, et taha umalõ alaiäliidsi latsi ID-kaartõ vahtsõnda. Mullõ miildüs Eesti riik ja miildüs, et sändsit asju aia om nii lihtsä. Aga mullõ ei miildü, et mul es olõ võimalik umalõ riigilõ kõnõlda tõtt.
Nimelt küsütäs ankeedin rahvaloendusandmidõ korjamisõ eesmärgil (tõsi, andmidõ andminõ om vabatahtlik) pääl haridusõ ka rahvust ja imäkiilt. Imäkeele valik om pikk, ma või valli alamb- ja ülembsaksi, alamb- ja ülembsorbi, inari-, lõuna- ja põhjasaami, liivi keele jne jne ja esiki tehiskiili vaihõl (jah, omgi sääne valik nigu “tehiskeeled”), a ei olõ võimalust valli “võro kiil” vai kasvai “eesti keele Võru murre” vai “eesti keele piirkondlik erikuju – lõunaeesti keele võru murre” vms.
Muidoki, taa om kõikaig nii olnu. Eks ma kirotagi lihtsähe värski emotsiooniga vanna asja. Vällä arvat rahvaloendusõl 2011, kon oll võimalik märki uma piirkundligu keele mõistmist, a ku ma õigõhõ mäletä, sõs imäkeeles läts kirja õks eesti kiil.
Mul om nüüd pään lühis. Kiä tund minnu ja mu latsi, tuu tiid, et näide edimäne kiil (kiil, mille nä periselt edimädsenä är opsõva ja midä nä kotun kõnõlõsõ), imä- ja esäkiil, om võro kiil. Sääne, nigu ma parla kirotadõn pruugi. Kas taa om eesti keele muudu niipallo, et olõ-i põhjust taad eräle keeles lukõ?
Ma jätse nuu lahtri täütämädä. Kulla Eesti riik, sa miildüt mullõ, a mu latsi imäkiil olõ-i eesti kiil, kuigi nä mõistva tuud samahäste ku umma imäkiilt!