Üle 2100 õpetaja jäeti ilma pedagoogi miinimumpalga garantiist ega mahu ka õpetajate karjäärimudelisse
Avaldatud: 19 jaanuar, 2026
Pilt: Freepik 17. jaanuaril jõustus seadusemuudatus, millele seisis vastu 40 haridusvaldkonna organisatsiooni, sest see tühistas senise seaduse tasandil garanteeritud ühiskondliku kokkuleppe, mille järgi ei teeni mitte ükski Eesti kooliõpetaja alla õpetajate töötasu alammäära.
Nüüd on Haridus- ja Teadusministeerium saatnud kooskõlastusringile valitsuse määruse eelnõu, mille järgi ei ole õpetajate miinimumpalga garantiist ilmajäänutel kohta ka õpetajate karjäärimudelis.
Olukord puudutab enam kui 2100 Eesti õpetajat, kellest paljud on oma valdkonna eksperdid-karjääripöörajad või erinevate bakalaureuseerialade üliõpilased, kes on tulnud missioonitundest vastu koolide kutsetele ning kellel ei ole (veel) magistrikraadi ja kes ei ole ka magistriõppe või õpetajakoolituse üliõpilased. Nende õpetajate töötasu alammäär on nüüdsest riiklik töötasu alammäär ehk 886 eurot.
Eelmisel nädalal Haridus- ja Teadusministeeriumist tulnud määruse eelnõu järgi ei leia kõik need 2100+ õpetajat end ka õpetajate karjäärimudelist. „Jääb arusaamatuks, miks on riik otsustanud hakata õpetajaskonna jätkusuutlikkuse kriisis õpetajaid lõhestama, jättes enam kui paar tuhat õpetajat välja nii miinimumpalga garantiist kui nüüd ka karjäärimudelist. Nii sümboolselt kui praktiliselt on nad hallil alal, millest on raske lugeda välja muud sõnumit, kui et neid ei nähta,” ütles MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool tegevjuht Triin Noorkõiv.
„Iga õpilane ja lapsevanem käsitleb õpetajana kõiki koolis õpetaja rollis olevaid inimesi. Koolijuhid on hinnanud nende kompetentse ja võtnud nad õpetajana tööle. Riiklikult aga ütleme justkui, et osa õpetajaid ei ole õpetajad. Nimetame kavandatud mudelit „õpetajate karjäärimudeliks” ja kasutame riiklikus kommunikatsioonis jätkuvalt sõna „õpetajate töötasu alammäär”, kuid tuhandeid õpetajaid need tegelikult ei puuduta,” märkis Noorkõiv.
Nii õpetajate töötasu alammäära kontseptsiooni muutmist kui ka olemasolevaid süsteeme dubleeriva karjäärimudeli loomist on saatnud vastuolud – mõju õpetajaskonna jätkusuutlikkusele on kaheldav, samal ajal kasvatab see osapoolte jaoks bürokraatiat. Seaduseelnõul puudusid elementaarsed mõju- ja rahaanalüüsid. Kriitiliste osapoolte hinnangul ei hõlma õpetaja karjäärimudel nüüdisaegset arusaama õpetajatöö ja tööturu võimalustest ja vajadustest ning ei arvesta Eesti eriilmelise õpetajaskonna ja eriilmeliste koolidega.
Eelmise aasta novembris esitasid 42 haridusvaldkonnaga seotud organisatsiooni kokku kolm pöördumist Riigikogule; kaks organisatsiooni, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool pöördusid enne seaduse väljakuulutamist ka presidendi poole palvega seadust sellisel kujul mitte välja kuulutada. Detsembris jõudis Riigikokku teemaga seotud Rahvaalgatus, mis otsustati menetlusse võtta.
Valitsuse määruse eelnõule „Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning tingimused karjääriastmete omistamiseks” ootab Haridus- ja Teadusministeerium tagasisidet 23. jaanuarini.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
