Üksikud kuumad ilmad suvel: mida vererõhuhädade korral jälgida?
Avaldatud: 23 juuli, 2025
Pilt: Pexels Erinevad uuringud on näidanud, et eestlaste südametervis on Euroopa kehvemate seas. Südame-veresoonkonnahäireid üritatakse kontrolli alla saada nii enda toidulaua parendamise, aktiivsema elustiili viljelemise kui ka erinevate ravimitega. Apteeker selgitab, mida peaks kõrge või madala vererõhuga inimesed suvisel ajal jälgima, mil rutiin on leebem ja ilmad aeg-ajalt ka kuumemad.
Vererõhku mõjutavad peamiselt inimese enda valikud, kuid õues viibides mängib oma rolli ka ilm. Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseudi Anton Ojamaa sõnul võib erinäoline ilm mõjutada ennekõike südame-veresoonkonnahaigusi põdevaid inimesi. „Ilmastik võib esile kutsuda peapööritust, isegi stenokardiat, mis ilmneb pigistava rinnavalu ning sageli ka kaela ja vasakusse käsivarde kiirguva valuna,” hoiatab ta.
Kõrgenenud vererõhu peamised sümptomid on peavalu, ähmane nägemine, pearinglus, kätevärin või sisemine ärevus. Inimene võib antud juhul tunda ka rindkeres valu või pinget. Ka iiveldus või oksendamine pole midagi ennenägematut.
Liiga madala vererõhuga käivad aga kaasas pearinglus või tasakaaluhäired. Lisaks võib inimene tunda justkui ta oleks halli vati sees. Nõrkus, väsimus, lühiajaline teadvusekadu või külm higi on samuti sümptomid, mis iseloomustavad ohtlikult madalat vererõhku.
Aiatöid tuleb teha nutikalt
Suvel leitakse aega, et teha korda mõni peenar enda aiamaal või lausa ehitada midagi vägevamat. Kuna eestlase kangekaelsus teha tööd ei kao ka puhkusel, jagab farmatseut Ojamaa mõningaid tähelepanekuid, et töö ka päriselt konti ei murraks. „Kuuma ilma korral tasuks vältida õues töötamist. Eriti juhul, kui päike paistab otse pähe,” manitseb Ojamaa. „Kui töö aga ei malda oodata, on eriti oluline kanda peakatet, heledaid õhulisi riideid ning tarbida tavapärasest rohkem vedelikku,” juhendab Ojamaa. „Tasuks ka vältida soolaseid toite ning süüa rohkem puu- ja köögivilju,” jätkab ta, tuues ühtlasi välja, et enda jahutamine niiske lapiga on kuumal päeval tõhus viis keha turgutamiseks.
„Külm ilm põhjustab veresoonte ahenemist, mis tõstab vererõhku. Suurt rolli mängib siinkohal ka vanus, sest eakamate veresooned võivad olla jäigemad või kitsamad,” kirjeldab Ojamaa füüsikalisi seoseid. „Soe ilm aga pigem alandab vererõhku, sest sooja ilmaga veresooned laienevad ning lihased lõdvestuvad, soodustades seeläbi vereringet. Kuumus kutsub esile ka higistamist, mis omakorda põhjustab vedelike ning mineraalide liigset kadu. See toob kaasa madala vererõhu ning mõningail juhul ka tasakaaluhäired,” lisab farmatseut. Temperatuur pole aga ainus asi, mis võib enesetunnet mõjutada. Ka õhurõhk võib kaasa tuua vererõhu kõikumisi ning põhjustada peavalu.
Farmatseut Ojamaal on ka soovitusi grilliõhtuteks. „Alkoholiga tuleb osata piiri pidada: see soovitus puudutab eelkõige kõrge vererõhuga inimesi. Alkohol laiendab veresooni ning lõdvestab, kuid hommikuks tõmbab see veresooned kokku, mis on ohtlik. Seda eriti neile, kel on ka arütmia ning kõrge kolesterool,” sedastab Ojamaa. „Grill-liha puhul on tähtis jälgida soola- ning rasvasisaldust. Kui need on liiga kõrged, kulutab organism ülemäära energiat toidu seedimisele”“ jätkab ta. Ojamaa sõnul on mõistlikum jahutada ennast näiteks värskete puuviljade, mitte alkoholiga.
Une ja vererõhu vaheline seos on miski, millest ei räägita piisavalt. Seetõttu on tarvis võimalusel luua enda jaoks tingimused, et uni oleks piisav ja täisväärtuslik. „Tervisliku une jaoks on olulisel kohal toatemperatuur, mis võiks olla madalam kui 22 kraadi,” räägib Ojamaa. Üldlevinud tõde on ka see, et enne magamaminekut tasuks vältida kõiksugu ekraane. Ojamaa lisab, et puhkuse ajal on tervise huvides oluline teatud rütmi säilitamine, mistõttu soovitab ta iga päev mõistlikul ajal magama heita.
Kuna kõrge kolesterool ja kõrge vererõhk võivad kulgeda sümptomiteta, mille tõsisemad mõjud avalduvad alles hiljem, on oluline käia regulaarsel ülevaatusel perearsti juures või külastada apteeki, kus on võimalik teha erinevaid terviseteste. „Oma tervise eest on oluline hoolt kanda kogu aeg, mitte alles siis, kui arst või apteeker sellele tähelepanu juhib,” märgib Ojamaa. „Südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski vähendavad oomega-3 rasvhapped. Neid leidub nii kalas kui ka näiteks linaõlis, ühtlasi reguleerides ka südamerütmi,” lisab Ojamaa.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
