Ukraina droonieksperdid jagasid õppusel Siil 2025 lahinguväljalt saadud kogemusi
Avaldatud: 15 mai, 2025
Foto: kpr/ Maria Tammeaid Õppuse Siil 25 raames tegutseb kaitseväe väljaõppealal ka üks eriline sihtüksus nimega Kullisilm, mille ülesanne on harjutada tänapäevase ja tulevikku suunatud sõjapidamise võtete rakendamist mehitamata süsteemidega. Üksuses on koolitajateks Ukraina sõjamehed ja eksperdid, kes on kogenud droonisõda kõige vahetumal kujul – rindejoonel.
„Oleme siin, et näidata oma varustust ja õpetada NATO liitlastele droonidega sõjapidamist,” ütleb endine Azovi võitleja ja ukrainlasest drooniekspert kutsungiga Ranger. Tema sõnul ei jagata ainult teadmisi, vaid ka praktilist kogemust: „Meie droonid on end lahingutes tõestanud. Kuna olukord sõjaväljal kogu aeg areneb, tuleb ka meie droone pidevalt täiustada. Meie eesmärk siin on õppida ja üksteist õpetada. Seega on vaid aja küsimus, millal olete meiega samal tasemel.”
Ukrainlaste varustuse hulka, mis nad Eestisse kaasa võtsid, kuulub mitmesugune FPV (First Person View) varitsev õhuründemoon, mida rahvakeeli kutsutakse ka kamikaze-droonideks, luuredroonid ja signaalipikendajad, mis aitavad sideulatust suurendada.
„FPV-droon on lihtne vahend, mida igaüks suudab algeliselt juhtida, aga selles täpsuse ja osavuse saavutamiseks tuleb kõvasti treenida. Meil on kaasas ka suuremad 22-tollised droonid, mis on ehitatud maksimaalset efektiivsust arvesse võttes, et lennuaega võimalikult pikaks teha,” ütles Ukraina drooniekspert kutsungiga Insener ning isas, et selle maksimaalne lennuaeg on 55 minutit. Lisaks on droon varustatud kahe kaamega, millest ühel on 50-kordne optiline suurendus ja öövaatlusvõime. Fikseeritud tiivaga lennuvahend, mille ukrainlased samuti Eestisse kaasa võtsid, on katsejärgus õhuründemoona projekt, mis suudab 2,5 kg lõhkeainet toimetada 65 km kaugusele.
Kaitseväe mehitamata õhusõidukite valdkonna juhi, kolonelleitnant reservis Arbo Probali sõnul on sõjategevuse tulevik mehitamata süsteemide päralt: „Iga sõjavägi tahab oma mehi ju säilitada. See annab võimaluse saata võitlusesse robotid või kaugjuhitavad masinad. Tehnika arenguga muutuvad nad aina autonoomsemaks ja on võimelised masinmõtlemise ja -nägemise abil teatud otsuseid iseseisvalt vastu võtma, kui inimene need kinnitab.”
Probali sõnul on Eesti kaitsevägi droonisõja poole teel: „Pikkade ja rutakate sammudega kogeme harjutustel erinevad õppetunde ja vaatame, mida teevad meie liitlased ukrainlased. Ka sellel õppusel Siil 25 oleme siia toonud ukrainlased, et nad saaksid meile näidata ja õpetada, kuidas droonidega, aga ka nende vastu, võidelda. Me saame oma meestele õpetada läbi Ukraina lahingukogemuse, kuidas toimuks näiteks iseseisev rünnakuahel – vastase leidmine, kinnitamine ja hävitamine ühe meeskonna poolt.”
Ukraina ja Eesti drooniekspertide koostöös toimuvad ühised harjutused, kus Eesti üksused kasutavad Mavic-tüüpi droone sihtmärkide avastamiseks ning Ukraina meeskonnad reageerivad FPV-ründedroonidega. Tegemist on kombineeritud taktikalise praktikaga, mis on Ukrainas standardse protseduurina osutunud lahinguväljal väga tõhusaks.
Lahingukogemusega Ukraina drooniekspert Ivani sõnul on eestlased kiired õppijad: „Me näeme nende silmis sära ja uudishimu. Nad üritavad meilt võimalikult palju õppida ning tõesti soovivad, et asjad muutuksid paremaks, mistõttu rakendavad uuendusi käigu pealt.” Ta lisab, et õppusel osalemine on kasulik ka ukrainlastele. Nimelt said nad õppuse alguspäevadel tutvuda ühe Eesti tootja toodetud seadmega, mis teisendab analoog VTX-saatjate standardsagedusi. Nende soov on katsetada seadet enda droonidega: „Kui see tõesti töötab, võib see anda tohutu edumaa vähemalt pooleks aastaks või võib-olla isegi rohkemaks meie sõjas.”
Arbo Probali sõnul annab ukrainlastega kogemuste vahetamine Eesti kaitseväele otsetee väärtuslike õppetundideni: „Me ei pea neid kogemusi otsima ajaleheartiklitest, vaid saame need otse kätte. Ja võib-olla me juba elimineerime mõne vea, mida nemad on teinud.” Ta lisas, et õppus aitab muu hulgas tuvastada ka mõningaid võimelünki ning mõista, kui palju ressursse ja millist koolitust on vaja, et kogu süsteem oleks toimiv. Sest nagu ta tõdeb, droonid ei saa olla iseseisev lahinguvahend, vaid oluline osa suuremast kaitsesüsteemist.
Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Kokku osaleb Siilil enam kui 16 000 võitlejat.
Eestist osaleb õppusel kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulemas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks esindajad vaatlejate või instruktorite näol Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
