Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Maksude laekumine 2025. aasta üheteistkümnel kuul võrrelduna 2024. aasta üheteistkümne kuuga valitud maksudes. Allikas: RM

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aasta esimese üheteistkümne kuuga riigieelarvesse 14 miljardit eurot makse. Seda on üle 1,4 miljardi euro rohkem kui mullu samal ajal.

Novembris laekus riigikassasse 80 miljonit eurot rohkem kui eelneva aasta novembris, kokku üle 1,2 miljardi euro. Kõiki suuremaid makse peale alkoholiaktsiisi on laekunud üheteist kuuga rohkem kui mullu samal ajal.

„Võrreldes oktoobriga, mil maksulaekumine kasvas aastatagusega võrreldes 180 miljoni euro võrra, oli novembrikuu laekumiste kasv tagasihoidlikum, kuid stabiilne. See viitab, et laekumiste suurenemist pole viimastel kuudel mõjutanud üksikud kuud ega maksuliigid, vaid kasv on olnud üldine ja enamus maksuliikidele toetuv,” ütles MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.

Maksude laekumine üheteist kuu lõikes 2024. ja 2025. aastal. Allikas: RM

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheteist kuuga enim ehk kokku 465 miljoni euro võrra, sh novembris 36 miljonit eurot. Sotsiaalmaksu laekus samal perioodil 254 miljonit eurot rohkem kui mullu, suurenedes novembris 22 miljoni euro võrra.

MTA peadirektori asetäitja Raili Roosimaa sõnul peegeldab maksulaekumiste kasv jätkuvalt eelkõige maksumuudatuste mõju ja palgakasvu. „Novembris kasvas palgafond aastatagusega võrreldes 5,2%. Palgafondi kasv peegeldub ka tulu- ja sotsiaalmaksu laekumises ning terve aasta vältel on palgamaksete maht olnud püsivas tõusutrendis,“ sõnas Roosimaa.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine suurenes üheteist kuuga 180 miljoni euro võrra. Aasta lõikes on varasemast suuremat laekumist mõjutanud maksumäära tõus 2025. aasta jaanuaris. Novembrikuu laekumine oli sarnasel tasemel 2024. aasta novembrikuu laekumisega.

Käibemaksu on üheteist kuuga laekunud 317 miljonit eurot rohkem kui aasta varem samal perioodil. „Käibemaksu laekumine toetub jätkuvalt suvel tõstetud maksumäära mõjule, millele lisanduvad sügiskuudel tugevnenud kütusemüük ja e-kaubanduse stabiilne kasv,“ tähendas Roosimaa.

Aktsiisidest on üheteist kuuga laekunud kütuseaktsiisi 37 miljonit eurot rohkem kui mullu ning tubakaaktsiisi 5,2 miljonit eurot enam kui 2024. aastal. Samal perioodil on vähenenud vaid alkoholiaktsiisi laekumine 1,3 miljoni euro võrra, mida mõjutas kauba ladudesse varumine 2024. aasta lõpus enneaktsiisitõusu. Kuises võrdluses on oktoobri ja novembri aktsiisilaekumine aga suurenenud, sest algas kange alkoholi ettevarumine 2026. aasta alguse aktsiisimäära tõusu tõttu.

Kütuseaktsiisi laekumine suurenes novembris eelneva aasta novembriga võrreldes 2,6 miljoni euro võrra. Üheteist kuuga lubati tarbimisse 21 miljonit liitrit kütust rohkem kui 2024. a samal perioodil, suurenedes novembrikuus eelneva aasta novembriga võrreldes 3,1 miljoni liitri võrra.

Maksuvõlg oli 1. detsembri seisuga kokku 361,8 miljonit eurot, millest ajatatud võlg moodustas 54,2 miljonit eurot. Maksuvõlg suurenes novembris 2,3 miljoni euro võrra peamiselt käibemaksuvõla suurenemise tõttu.

Maksudistsipliin on Eestis püsinud viimastel aastatel stabiilselt hea. Kuigi maksuvõla kogusumma on käibemaksuvõla tõttu kasvanud, on aasta lõikes maksulaekumised kasvanud kiiremini ja ligi 90% maksukohuslastest täidavad oma maksukohustused tähtaegselt. Seetõttu on maksuvõla suhe laekumistesse langenud viimaste aastate madalamale tasemele. „Positiivne on ka see, et pea 15% kogu maksuvõlast on ajatatud, mis viitab, et nii ettevõtjad kui ka eraisikud otsivad aktiivselt lahendusi ajutiste makseraskuste ületamiseks ning püsiva maksejõuetuse vältimiseks,“ ütles Raili Roosimaa.

Enim maksuvõlgu oli 1. detsembri seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ning veonduse ja laonduse valdkonnas.

Maksuvõlglaste arv vähenes novembrikuu jooksul enam kui 9000 isiku võrra, kellest üle 8600 on füüsilised isikud. Nende maksuvõlg on vähenenud eelkõige mootorsõidukimaksu, aga ka füüsilise isiku tulumaksu ja maamaksu tasumise tõttu.

Mootorsõidukimaksu võlglaste arvu vähenemist on muu hulgas mõjutanud novembri keskel jõustunud muudatused, millega nähti ette maksuvähendused lastega peredele. „Maksuvähenduste tõttu vähenes füüsiliste isikute mootorsõidukimaksu kohustus kokku 18,2 miljoni euro võrra. Seega mõjutas see nii kogu maksuvõla suurust kui ka füüsilisest isikust maksuvõlglaste arvu märkimisväärselt,“ tähendas Raili Roosimaa. Lõviosa muutunud mootorsõidukimaksu kohustuste laekumistest kajastub detsembrikuu andmetes, mille ülevaate teeb MTA tänavu veebruaris.

Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-MTAsse sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.

Tutvu maksude laekumise ülevaatega MTA kodulehel.

Viimased uudised