TÜ uuring: COVID-19 kulges Eesti lastel ja noorukitel kergelt
Avaldatud: 3 november, 2025Tartu Ülikoolis läbi viidud uurimustöö näitas, et lapsed vajasid COVID-19 tõttu haiglaravi harva ning lühiajaliselt. Peamised tegurid, mis haiglasse sattumist mõjutasid, olid esmase infektsiooni põdemine, lapse vanus, vaktsineerimine ja mõningad kaasuvad haigused.
Uurimistöö autor, Tartu Ülikooli mikrobioloogia nooremteadur Anna-Liisa Kerna ütles, et seni tehtud uuringute alusel ei ole selge, missugused tegurid on lastel seotud kõrgema riskiga COVID-19 tõttu hospitaliseerimiseks. „Täiskasvanud põdesid haigust raskemalt ning nende hospitaliseerimise ja suremuse määr olid kõrgemad võrreldes lastega. Lastel võrreldes täiskasvanutega kulges haigus erineva kliinilise pildiga ning viis ka teistsuguste kaugtagajärgedeni. Seetõttu on jätkuv vajaduse COVID-19 puudutavate laste uuringute järele, et välja selgitada missugused viirusevariandid olid seotud haiguse raske kuluga ja millised kaasuvad haigused tõstsid hospitaliseerimise riski.”
Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada COVID-19 pandeemia kulgu ja välja selgitada, kuidas erinevad SARS-CoV-2 variandid mõjutasid haiguse kulgu Eesti laste ja noorukite seas. Selle jaoks koostas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus pseudonüümitud andmestiku kõikidest Eesti lastest ja noorukitest, kes kolmeaastase pandeemia perioodi vältel said COVID-19 diagnoosi ja/või positiivse SARS-CoV-2 testi. Nii moodustus andmestik 127 277 lapsest, kellel oli 147 519 haigusjuhtu.
Anna-Liisa Kerna selgitas, et tänu TÜ sekveneerimisuuringutele on Eestis on võimalik eristada viit SARS-CoV-2 variandi perioodi: Wuhan, Alfa, Delta ja Omikroni alavariandid BA.1 ja BA.2 ning BA.4 ja BA.5. „Haigestumise põhjustanud SARS-CoV-2 variant oli tänu TÜ SARS-CoV-2 sekveneerimisuuringutele teada ligi 4000 lapse puhul. Teiste puhul kasutati SARS-CoV-2 variandi määramiseks mitmest imputeerimist. Statistiline analüüs viidi läbi Fisheri täpse testi ja mitmese logistilise regressiooni abil. Kaasuvate haiguste puhul kasutati krooniliste seisundite eristamiseks ägedatest Chronic Condition Indicator’it.”
Tulemused näitasid, et Eestis vajasid haiglaravi 0,7 protsenti nakatunud lastest ehk kokku oli 1030 haigusjuhtu. „Nad viibisid haiglas suhteliselt lühikest aega, keskmine hospitaliseerimise aeg oli 2,3 päeva. Valdavalt oli tegemist väikelastega, nende mediaanvanus oli 1,6 aastat,” ütles Kerna.
Sõltumata SARS-CoV-2 variandi perioodist oli kõige rohkem haigusjuhte imikute vanusegrupis ehk alla 1-aastaste laste seas. Hospitaliseeritud lastest väga vähesed olid immuniseeritud COVID-19 vastu. 44,7 protsenti lastest oli mõni varasem kaasuv haigus, neist olulisemad hingamiselundkonna haigused, endokriin- ja ainevahetushaigused ning kaasasündinud haigused. Haiglaravijuhte oli kõige rohkem Omikroni viirusevariandi lainete ajal ja see korreleerus COVID-19 üldise levikuga Eesti populatsioonis.
Kerna ütles, et pole küsimus, kas meid mõni nakkushaiguse pandeemia tabab, vaid millal. „WHO on välja toonud kümme patogeeni, millel on kõrge pandeemia potentsiaal. SARS-CoV-2 ja muud koroonaviirused on seal jätkuvalt kõrgel kohal. Kõik õppetunnid, mis meil on võimalik eelmisest pandeemiast kaasa võtta, on seepärast kõrge väärtusega.”
Anna-Liisa Kerna ütles, et uuringu tulemusena saadud teadmisi on võimalik tulevikus järgnevate nakkushaiguste puhangute ajal kasutada haiglate töö ümberkorralduste planeerimisel. „Kui me teame, et laste jaoks kulgeb nende SARS-CoV-2 variantide poolt põhjustatud haigus kergelt, siis saame seda arvesse võtta meditsiinisüsteemi ümberkorralduste tegemisel ning ei pea näiteks terveid osakondi tühjana hoidma haigete ootuses. Samuti saab nende viiruse variantide poolt põhjustatava haiguse kerget kulgu lastel arvesse võtta sotsiaalsete piirangute kehtestamisel.”
Uurimistöö „COVID-19-pandeemia: kuidas kulges COVID-19 Eesti lastel ja noorukitel?” valiti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeval žürii poolt parimaks doktorantide suulise ettekande kategoorias. Uurimistöö on osa rahvusvahelisest VERDI koostööprojektist.








