TÜ psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman räägib inauguratsiooniloengul, kuidas lapsed keeli omandavad
Avaldatud: 28 aprill, 2025
Virve-Anneli Vihman. Foto Andres Tennus/ Tartu Ülikool Teisipäeval 29. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Keelemängu aabits. Kuidas lapsed omandavad eesti keelt ja muid keeli”.
Laps kasutab keele õppimiseks kogu teda ümbritsevat infot: seda, mida ta näeb, keele meloodiat, sotsiaalseid rutiine ja palju muud. Kahe keele omandamine korraga on keerulisem kui ühe keele õppimine, kuid lapsed saavad sellega hästi hakkama. Toetavas keskkonnas omandab mõlemad keeled ka laps, kes puutub teise keelega kokku hiljem.
„Väikelapsel võib tekkida algul tõrge, kui ta uude keelekeskkonda panna, aga kui ta sellest üle saab, võib ta õppida keele üsna hõlpsasti selgeks. Vanematel inimestel on paremad keeleõppe strateegiad, aga neil on üldjuhul vähem aega keele õppimiseks ja raskem esimese keele mõjust teises keeles üle saada,” rääkis Virve-Anneli Vihman.
Mitmekeelsus, st oskus kasutada rohkem kui ühte keelt, on loomulik, iidne osa üksikisiku ja ühiskonna kogemusest, kuid paraku on keele omandamise mudelite loomisel lähtutud ükskeelsest kõnelejast. Oma uurimistööle tuginedes tõdes professor, et mitmekeelseid lapsi on väga erinevaid ning nende keeleline areng on mõjutatud paljudest muutujatest keskkonnas, keeles ja lapses endas. „Näiteks on eesti ja norra keelega üles kasvavad lapsed väga erinevas olukorras olenevalt sellest, kas nad elavad Eestis või Norras,” selgitas Vihman.
Professori sõnul on keeleomandamise uurimisel tähtis meeles pidada mitmesuguseid infoallikaid, individuaalseid ja keskkonnast tingitud erinevusi ning keeltevahelisi eripärasid. Mitme keele puhul mitmekordistub nende omandamist mõjutavate tegurite arv ja kõnelejate võrdlus muutub keerukamaks.
Loengus toob Vihman näiteid ühe ja mitme keele omandamisest ning selle heterogeensusest. Ta arutleb, miks üldse uuritakse keeleomandamist ja mitmekeelsust ning milliseid uuringuid oleks Eesti olukorda silmas pidades veel vaja teha. „Näiteks õpivad eestikeelsed lapsed ingliskeelsetest varem sõnade käänamist ja pööramist, kuna see moodustab tähtsa osa nende emakeele grammatikast. See on nii Eestis kui ka mujal oluline teadmine, et mõista keele olemust ja õpitavust, aga ka inimeste kognitiivseid võimeid ja kalduvusi,” ütles professor.
Virve-Anneli Vihman on õppinud filosoofiat Ameerika Ühendriikides Wesleyani Ülikoolis ja lingvistikat Edinburghi Ülikoolis, kus ta kaitses 2004. aastal doktorikraadi. Aastatel 2004–2013 juhtis Vihman Tartu Ülikooli välissuhete osakonda, mille järel jätkas ta teadustööd laste keeleomandamise teemal Manchesteri Ülikoolis Marie Skłodowska-Curie meetme raames järeldoktorandina. Alates 2016. aastast töötab Vihman Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. 2024. aasta sügisest on ta psühholingvistika professor ja äsja loodud mitmekeelsuse keskuse juhataja.
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
