TÜ doktoritöö: uus meetod võimaldab tuberkuloosi kiiremini tuvastada
Avaldatud: 26 veebruar, 2026Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös näitas Kadri Klaos, et värvustest on usaldusväärne ja kulutõhus meetod tuberkuloosi diagnoosimiseks ning antibiootikumiresistentsuse tuvastamiseks. See loob aluse kiiremaks ja täpsemaks diagnostikaks, mis aitab alustada raviga varem ning vähendada haiguse levikut.
Tuberkuloos on antibiootikumidega ravitav inimeselt inimesele leviv nakkushaigus, mida põhjustab bakter Mycobacterium tuberculosis. Hoolimata kaasaegsetest ravivõimalustest haigestub maailmas igal aastal tuberkuloosi umbes 10 miljonit inimest, kellest sureb ligi 1,3 miljonit.
Et tuberkuloosist põhjustatud surmasid vähendada, tuleb haigus tuvastada võimalikult kiiresti. Tuberkuloosibakter kasvab aga aeglaselt, mistõttu on selle kiire diagnoosimine keeruline, selgitas Klaos.
„Etioopias kasutatakse tuberkuloosi tuvastamiseks hoopiski värvustesti, mis on oluliselt kiirem. Mind huvitas, miks pole seda meetodit ulatuslikumalt kasutusele võetud ning kas seda saaks rakendada ka meil,” selgitas ta. „Kui klassikaline ravimitundlikkuse test põhineb patsiendi proovimaterjalist välja kasvanud puhaskultuuril, siis värvustest võimaldab tundlikkust määrata otse patsiendi proovimaterjalist – see annab olulise ajalise eelise.”
MDR/XDR-TB värvustest on laboris valmistatav külvitest, mis võimaldab samaaegselt tuvastada tuberkuloosibakteri olemasolu ning hinnata selle tundlikkust antibiootikumide suhtes.
Tuberkuloosi raviks kasutatakse nelja ravimi kombinatsiooni, mistõttu jaguneb testi külviplaat neljaks osaks, millest kolme kasutatakse ravimitundlikkuse hindamiseks isoniasiidi, rifampitsiini ja levofloksatsiini suhtes. Selline metoodika aitab kiiresti välja selgitada, milliste ravimite suhtes on bakter resistentne, rääkis Klaos.
Uuringu käigus võeti meetod edukalt kasutusele kahes mükobakterioloogia laboris, kus analüüsiti enam kui 1500 külvi. Tulemused näitasid, et värvustest annab järjepidevalt usaldusväärseid tulemusi tuberkuloosibakteri tuvastamisel ning võimaldab määrata ravimitundlikkust kiiremini kui tavapärased meetodid.
Lisaks uuris Klaos doktoritöös tuberkuloosi levikut Eestis. Selleks võrdles ta tuberkuloosibakteri tüvede genoomis leiduvate korduvjärjestuste korduste mustreid. Analüüs näitas, et ligi 70% haigusjuhtumitest on omavahel seotud. Olulisimateks riskiteguriteks osutusid muu hulgas alkoholi kuritarvitamine, kinnipidamisasutustes viibimine ning HIV-infektsioon.









