TÜ doktoritöö: naised haigestuvad koroonasse meestest sagedamini, kuid vajavad harvem haiglaravi
Avaldatud: 6 jaanuar, 2026
Tatjana Meister. Foto: Lilian Mõttus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös kasutas Tatjana Meister riiklikke terviseandmebaase, et selgitada välja COVID-19 nakatumist, haiguse raskusastet ja selle pikaajalisi tervisemõjusid kujundavaid riskitegurid. Eriti selgelt joonistusid välja erinevused naiste ja meeste lõikes.
Viirushaigused, eriti ülemiste hingamisteede infektsioonid on alati olnud ning jäävad ka tulevikus osaks meie igapäevasest elust. Samamoodi on koroonaviirusest ajapikku saanud tavapärane viirusinfektsioon, millega inimene puutub elu jooksul kokku korduvalt, selgitas Tatjana Meister. „Seetõttu on oluline mõista, kes on ohustatud haiguse raskemast kulust ja selle tüsistustest, ning kuidas mõjutavad seda riski praegu kasutusel olevad ennetusmeetmed,” lisas ta.
Doktoritöö tulemused näitavad, et naised nakatusid SARS-CoV-2 viirusesse sagedamini kui mehed – seda nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimeste seas. Meistri sõnul on suurem nakkusrisk eeskätt seotud erinevate sotsiaalsete ja käitumuslike teguritega. Näiteks pöörduvad naised oma tervisemuredega sagedamini arstile, mis kajastub tõenäoliselt ka testimisaktiivsuses. Samuti moodustavad naised valdava osa meditsiiniõdedest ja hooldajatest, mis suurendab nende kokkupuudet haigustekitajatega.
Raske põdemise osas ilmnes aga vastupidine muster: naistel esines vähem rasket haigestumist kui meestel. Ka siinkohal täheldati seda nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimeste seas. Seejuures on kandev roll bioloogilistel ja immunoloogilistel erinevustel, täpsustas Meister. „Meestel on üldjuhul naistega võrreldes nõrgem immuunvastus ning suurem tõenäosus raske põletiku tekkeks, samas kui östrogeeni seostatakse tõhusama viirusevastase kaitsega,” selgitas ta.
Tööst selgus ka, et kuigi vaktsiinide kaitse nakatumise vastu oli lühiaegne ning läbimurdeinfektsioonid tavapärased, aitas see haiguse rasket põdemist ennetada keskmiselt kuni kuus kuud. Esmasele vaktsineerimisele järgnenud tõhustusdoos vähendas haiglaravi vajamise riski aga suisa 68%.
Kuigi raske põdemise riski suurendasid mitmed kaasuvad haigused, nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi, südame- ja kopsuhaigused ning vähk, ilmnes kõige tugevam seos haiguse raske kulu, hospitaliseerimise ja surmaga kroonilise neeruhaiguse korral. Samas on krooniline neeruhaigus Eestis aladiagnoositud, mistõttu võib selle tegelik mõju COVID-19 kulule olla arvatust veelgi suurem, rõhutas Meister.
Vaktsineeritud inimestel esines COVID-19 rasket kulgu oluliselt harvem. Ühtlasi vähendas vaktsineerimine kaasuvate haiguste mõju raske põdemise riskile. Samas jäi risk teatud seisundite, näiteks kroonilise neeru- või maksahaiguse korral siiski suhteliselt kõrgemaks.
Lisaks kinnitas töö, et vaktsineerimine vähendab oluliselt COVID-19 järgseid surmajuhtumeid ning kardiovaskulaarsete komplikatsioonide riski nii viiruse ägedas faasis kui ka vahetult pärast nakatumist.
Uuringu tulemused loovad väärtusliku aluse tulevaste ennetus- ja valmisolekustrateegiate arendamiseks, et need arvestaksid praegusest enam nii elanikkonna bioloogiliste kui ka sotsiaalsete erinevustega. Meistri sõnul on oluline pöörata senisest rohkem tähelepanu haavatavatele rühmadele, kelle jaoks ei pruugi vaktsineerimine riske täielikult maandada. „Need inimesed vajavad tõhustatud järelevalvet tüsistuste osas nii nakatumise ägedas perioodis kui ka selle järgselt,” lisas ta.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
