TTJA kontrollis Tallinna korterites gaasiohutust: leiti arvukalt lekkeid ja eluohtlike lahendustega vannitubasid
Avaldatud: 26 jaanuar, 2026
Lõunaeestlase pilt. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2025. aasta lõpus Tallinnas läbi gaasiohutuse kontrolliprojekti, mille käigus kontrolliti kaheksat kortermaja ja kokku 431 korterit. Kontrolli tulemusel vastas kehtivatele nõuetele 51% kontrollitud eluruumidest.
Kontrolliprojekti käigus hinnati gaasiseadmete toimimist, õhuvarustust, ruumide ventilatsiooni, torustike ja ühenduste tihedust ning vingugaasianduri olemasolu. Tulemused näitasid, et Tallinna korterites esineb endiselt palju gaasilekkeid, ebapiisava või puuduva ventilatsiooniga eluruume ning gaasipaigaldistes on kasutatud sobimatuid materjale.
„Kahjuks peab nentima, et olukord gaasiveesoojenditega korterites ei ole paranenud. Jätkuvalt esineb lahendusi, kus gaasiveesoojendid on paigaldatud liiga väikestesse vannitubadesse, kus puudub põlemiseks vajalik õhu juurdevool. Samuti esineb palju valest materjalist suitsutorude ja survevoolikute kasutamist, mis viitab omavolilisele ja ebapädevale paigaldusele,” sõnas TTJA tehnikaosakonna nõunik Priit Poschlin.
„Näiteks tuvastati ühes korteris puudused, kus gaasiveesoojendi oli paigaldatud kinnisesse kappi ilma nõutava õhu juurdevooluavata või kus mitmed ühendused lekkisid gaasi.” lisas Poschlin.
Vingugaasianduri olemasolu osas oli olukord Tallinnas varasemast kehvem – andur oli paigaldatud vaid 60% kontrollitud korteritest. Vingugaasiandur on kohustuslik kõikides eluruumides, kus kasutatakse gaasiveesoojendit või gaasikütteseadet.
TTJA rõhutab, et ruumides, kus paikneb gaasiseade, peab olema tagatud piisav ventilatsioon. Hapnikuvaeguse korral tekib põlemisel vingugaas, mis on värvitu ja lõhnatu, kuid äärmiselt mürgine. Samuti peavad kõik gaasipaigaldistega seotud torud, voolikud ja suitsutorud olema spetsiaalselt gaasiseadmete jaoks ette nähtud – sarnase välimusega, kuid muuks otstarbeks mõeldud materjalide kasutamine ei ole lubatud.
TTJA tuletab meelde, et eluruumi gaasipaigaldist tuleb lasta pädeval isikul kontrollida vähemalt iga nelja aasta järel ning korstnat peab sama sagedusega puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Nõuetele mittevastavat gaasipaigaldist ei tohi kasutada enne, kui kõik puudused on kõrvaldatud. Puuduste kõrvaldamise eest vastutab eluruumi omanik, kes peab pärast tööde tegemist tellima ka korduskontrolli.
Üle Eesti kontrolliti 2025. aastal kokku 18 682 gaasipaigaldist, millest nõuetele vastas 11 611 ehk 78,7%.
Täiendavat infot gaasipaigaldiste kontrollijate kohta leiab TTJA kodulehelt ning korstnapühkijate kohta küttesüsteemide portaalist. Vingugaasi ja selle ohtude kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt vingugaas.ee.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
