Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Oktoobris esitati töötukassa infokanalite kaudu töötukassale küsimusi enam kui 3000 korda. Lisaks tehti infoliinile ligi 16 000 telefonikõnet.

Traditsiooniliselt uuritakse aasta viimastel kuudel rohkem koondamise teema kohta, paljud muudatused tehakse ettevõtetes just enne uue aasta saabumist.

Enim levinud küsimustele vastab Eesti Töötukassa tööandjate teenuste osakonna teenusejuht Ailen Vessmann. 

Mis on koondamine ja millal loetakse see kollektiivseks koondamiseks?

Koondamine on töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks (nt töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu).

Kollektiivne koondamine on olukord, kui 30 päeva jooksul koondatakse viis või enam inimest, sõltuvalt ettevõtte suurusest. See puudutab ka kõiki väiksemaid, kuni 19 töötajaga ettevõtteid, kus koondatakse 30 päeva jooksul vähemalt 5 töötajat.

Millised on kollektiivse koondamise protsessi peamised sammud ja kus eksitakse?

Kollektiivse koondamise protsess on tavalisest pikem ja siin tuleb tähelepanu pöörata järgmistele sammudele:

  1. Teavitamine (I kord): Tööandja peab teavitama töötajaid ja Töötukassat kollektiivsest koondamisest. Tähelepanu: Tööandja ei pruugi õigel ajal märgata, et tegu on kollektiivse koondamisega ja annab töötajatele juba kätte ülesütlemisavaldused. Kollektiivse koondamise korral seda kindlasti selles etapis teha ei tohiks.
  2. Konsulteerimine: Tööandja peab jätma vähemalt 15 päeva konsulteerimiseks töötajatega, et leida võimalusi koondamist vältida või vähendada. Töötukassa on sel ajal toeks, viies läbi infotunde ja vahendades infot. Positiivsena näeme, et konsulteerimise tulemusena koondatavate arv tihti väheneb.
  3. Teavitamine (II kord): Pärast 15 päeva möödumist teavitab tööandja töötajaid ja teist korda ka Töötukassat. Teates tuleb välja tuua nii koondatavad kui koondamisest puutumata jäävad ametikohad.
  4. Ülesütlemisavaldused: Alles pärast eelnevaid samme võib töötajatele kätte anda ülesütlemisavaldused. Seda tuleb tehavähemalt 30-päevase etteteatamisega. Kõige sagedasem viga: Antakse seaduses nõutust lühem etteteatamisaeg.

Mida peaksid makseraskustes tööandjad meeles pidama?

Ka makseraskuste tõttu tegevuse lõpetamine on kollektiivne koondamine ja nõuab samade sammude järgimist.

Viga, mida tehakse on see, et makseraskustes ettevõtetes jäetakse inimesed likvideerimise või pankroti väljakuulutamist ootama. Kuna töötajad on lepingutega seotud, ei saa nad end töötuna registreerida ja töötukassa toel uut tööd otsima hakata. Koondamisotsused tuleks makseraskuste korral teha piisava varuga, sest teadmatus on töötajatele halvem kui koondamine.

Kõikidele ettevõtetele pakume tuge ja nõustamist. Teavitusüritusi viime läbi nii veebi teel kui kohapeal. Infot jagasime vastavalt vajadusele eesti, vene või inglise keeles.

Kuidas vältida suurt mainekahju?

Tööandja peab varakult läbi mõtlema kommunikatsiooniplaanid. Kindlasti ei tohi jätta oma töötajaid unarusse ja lubada, et nad kuulevad koondamisest esmalt meediast. Teavitage töötajaid ise ja õigel ajal.

Mis saab koondamishüvitistest, kui leian kohe uue töökoha?

Koondamishüvitistest ei jää keegi ilma. Tööandja maksab ülesütlemishüvitise (ühe kuu keskmise palga ulatuses). Pikema kui viieaastase staaži puhul maksab Töötukassa täiendavat hüvitist (ühe kuni kahe kuupalga ulatuses). Need hüvitised makstakse välja sõltumata sellest, kas töötaja asub kohe uuele tööle või mitte.

Täpsemat infot ja juhiseid kollektiivse koondamise kohta leiab Töötukassa kodulehelt. Küsimuste korral kirjutage julgelt: koondamine@tootukassa.ee.

Viimased uudised