Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti Töötukassa kaardistab kaks korda aastas tööturu olukorda maakonnas, valmib tööjõuvajaduse  baromeeter, millest on kasu nii tööandjale, kui ka tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametialade lõikes. 

Tartumaa

Tartumaal on tööandjad hädas koristajate, bussijuhtide ja ehitajate leidmisega. Koristajate puhul on põhjuseks madal palk ja keeruline töögraafik, samadel põhjusel ei soovi inimesed teha ka ettekandja – kelneri tööd.

Kuna paljud pikaaegsed bussijuhid on hakanud pensionile jääma ja Tartus on suurenenud ka bussiveo mahus, siis on lähiajal puudus Tartus ka bussijuhtidest. Sarnaselt mitme teise maakonnaga on ka Tartumaal oma jälje tööturule jätnud ehitusbuum – tööandjad on seetõttu hädas ehitajate leidmisega.

Tööjõu suurt ülejääki Tartumaal ei ole, kuid võrreldes eelmise hindamisega on tööjõu ülejäägi gruppi lisandunud personalispetsialistid, müügi- ja turundusala juhid.

Tartumaal on endiselt tööotsijate hulgas palju raamatupidamise taustaga inimesi, samuti kontoriametnikke ning sekretäre-asjaajajaid. Ka andmesisestajatele pole pakkuda piisavalt tööd.  Müügiesindaja taustaga inimesi on tööotsingutel endiselt rohkelt, kuid tänases tööturu olukorras ei soovita tihtipeale enam müügitööd teha, enamasti on põhjuseks madal palk.

Valgamaa

Viimane hindamine näitab, et ametialade spekter kus valitseb töökäte puudus on Valgamaal laienenud eeskätt tervishoiu ja haridusvaldkonnas. Puudujääk on jätkuvalt terav  ehitusvaldkonnas ning oskustöötajatest on vajaka puidu-, tekstiili-, toitlustuse  ja metallitööstuses ning metsanduse, transpordi, kaubanduse, põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud ametialadel.

Väga on oodatud maakonda ka näiteks õigusvaldkonna tippspetsialistid ja politseinikud. Transpordivaldkonnas valitseb olukord, kus veoautojuhtidest tuntakse puudust, bussijuhtide osas valitseb tasakaal  ning unistus leida tööd sõidu- või pakiautojuhtidena täitub vaid üksikutel.

Tööjõu ülejääk Valgamaa tööjõuturul on tagasihoidlik. Tuleb tõdeda, et administreerimise spetsialistidele (nt sekretärid, asjaajajad, juhiabid, kontoriametnikud) ja kinnisvaraalase tegevuse lihttöölistele (nt katlakütjad) ei jagu piisavalt töökohti.

Positiivne on, et tööotsijad ei ole töökoha otsingul alati kinni ainult oma varasemas ametis ning spetsialistide ning oskustööliste nappuse korral on tööandjad ka ise valmis väljaõpet töökohal pakkuma. Tasapisi lisandub tööandjaid, kes on töökäte leevendamiseks asunud väljaspoole kodumaakonda  transporti organiseerima.. Tööjõupuuduse vähendamisele Valgamaal aitaksid kaasa osalise tööajaga töökohtade loomine. Vähenenud töövõimega inimesed soovivad end tõestada 2-6 tunnil päevas. Tööpäeva jagamine mitme töötaja vahel on paraku veel tööandjatele komplitseeritud.

Reaalsus on see, et tööandja ja tööotsija vaatepunktid tööturu olukorrast alati ei ühti. Väiksema lisandväärtuse ja/või palgaga töökohtadele on keerulisem uusi töötajaid leida. Seega ühest küljest võib paista tööjõudu justkui üle olevat, samas on töökohad täitmata ning tööandja seisukohast on tegemist tööjõupuudusega.

Valgamaa ettevõtete seas on tavapärane, et töötajate seas on ka lätlased. Töötukassa aitab teatavasti tööandjatel otsida töötajaid ka EL riikidest. Piirialal ongi populaarseim riik uute töötajate otsingutel just Läti. Järjest rohkem lisandub juurde tööandjaid, kes on sunnitud ettevõtluse toimimiseks pöörduma kolmandate riikide kodanike poole. Lisaks ehituse ja metsanduse ettevõtetele vajavad ukrainlaste palkamist ka näiteks loomakasvatus ja puidutööstus.

Põlvamaa

Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et tööjõupuudus Põlva maakonnas lähiajal kasvab.  Põlvamaal on teenindussektoris puudu kokkadest, klienditeenindajatest. Kokkade põud aina suureneb. Ühe põhjusena saab välja tuua, et kutse omandanud inimesed ei soovi õpitud erialal töötada, sest töö on vahetustega ja füüsiliselt raske.

Lisaks on  Põlvamaal puudujääk eripedagoogidest, hooldajatest, füsioterapeutidest ka psühholoogidest. Nendes valdkondades on probleemiks kvalifikatsiooninõuded- vastava ameti omandanud töötajaid on Põlvamaal vähe ja spetsialistid käivad Põlvamaale tööle teisest maakonnast.

Tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, seda nii looma- kui taimekasvatuse valdkonnas, lisaks puidusektoris. Tootmises on tööjõudu raske leida, kuna kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning paljude inimeste oskused on vananenud. Tööjõud liigub ka riigist välja.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse sedagi, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk. Põlvamaal on värske baromeetri andmetel tööjõu ülejääk sekretäridest ja raamatupidajatest.

Paljude ametite puhul on probleemiks tööle pääsemine – maainimestel on sageli võimatu tööle saada, sest ühistransport vajalikel kellaaegadel puudub. Tihti tuuakse probleemidena välja ka vahetustega töö, pikad tööpäevad, töötasu, mis ei vasta töötaja ootustele, ja ebapiisav kvalifikatsioon.

Üha enam kerkib pinnale probleem, et vajalikke oskustega töötajaid jääb vähemaks ja üha raskem on sobivate oskustega töötajat leida. Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt toob kaasa rutiinse ja madalamat kvalifikatsiooni nõudva automatiseerimise. Inimest vajavate erialade puhul võiks siiski kaaluda paindlike võimaluste pakkumist, sest on inimesi, kes sooviksid väga tööd teha, kuid ei suuda panustada täiskoormusega. Uued tehnilised võimalused ja ka uued turud tähendavad aga ka seda, et töötajatel tuleb uusi asju õppida, sest töö iseloom muutub.

Võrumaa

Võrumaal toimunud hindamisel selgus, et tööjõu kõige suurem puudujääk Võrumaal on kokkade, hooldajate ja veoautojuhtide seas. Kolme aasta eest veel hooldajate puudus nii suurt polnud, sellel ametialal on töötajate leidmine keerulisemaks läinud. Varasemalt oli maakonnas puudus ka keevitajate ja tislerite seas, praeguseks on nende ametite esindajaid juurde tulnud ja kohti veidi lihtsam täita.

Samuti on puudu metsamasinajuhte, bussijuhte, samuti puiduvaldkond vajab töötajaid rohkem kui hetkel oskustega tööotsijaid on.

Eksperdid tõid välja, et just puidutööstust ootab lähiajal ees suurem revolutsioon ning kes ajaga kaasas ei suuda käia, võib konkurentsis alla jääda. Puidu erialadel vajatakse ühe enam spetsiifiliste oskuste ja teadmistega töötajaid.

Tööjõu ülejääk on suurim Võrumaal sellistel aladel nagu näiteks andmesisestajad, kosmeetikud, raamatupidajad, sekretärid.

Kellel on tööjõu baromeetrist kasu?

Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööjõuturul tööjõul ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Noored saavad abi valikuteks, mida õppima asuda, vanemaealised ja tervislikel põhjustel tööturult eemale jäänud saavad infot, et ennast täiendada ja leida uue väljundi tööturul.

Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat. Hindamisel lähtutakse tööandja vaatest – millistele ametikohtadele on tööandjatel keeruline töötajaid leida. Tulemustega saab tutvuda töötukassa koduleheküljel.

Viimased uudised