Tõnis Lukas: täidame lünga, võtame vastu laulu- ja tantsupeo seaduse!
Avaldatud: 17 märts, 2025
Foto: HTM Kuigi Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod on kantud ühiselt UNESCO kaitstud kultuuri- ja vaimse pärandi nimekirja, pole Eestil erinevalt meie Balti naabritest jätkuvalt vastavat seadust. Tõnis Lukase poolt Isamaa fraktsiooni nimel riigikogu menetlusse antud eelnõu täidab selle lünga.
„Laulu- ja tantsupidude traditsioon on järjepideva eestikeelse haridussüsteemi kõrval üks pikaajalisemaid eesti rahvusliku identiteedi kandjaid,” selgitas Lukas laulu- ja tantsupidude seaduse algatamise vajadust. „Traditsiooni hoidmisel ning selleks vajaliku tegevuste ja osalejate püramiidi kindlustamiseks on tark luua ka seadusandlik alus, nii nagu tegid 2005. aastal Läti ja 2007 Leedu.”
Seaduse mõjuks on rahvusliku identiteedi püsimiseks olulise laulu- ja tantsupidude traditsiooni kindlustamine ja seega kestmine üle aegade. Sellega antakse kindlustunne pidude ettevalmistamisega seotud kollektiivijuhtidele, et nende tööd väärtustatakse ka edaspidi riikliku palgatoetusega. Täiendavalt luuakse alus traditsiooni säilimiseks pannes rõhku järjepidevuseks olulisele tööle laste ja noortega ning hinnatakse kõrgelt iga osavõtja panust.
Lukas tõi esile: „Laulu- ja tantsupidude traditsiooni kindlustatakse ka sellega, et seaduseelnõu kohaselt on esitatavad teosed, sealhulgas lavastuslikud vahetekstid, ka edaspidi eesti kirja- või murdekeelsed. Kunstiliste toimkondade otsusel võib kasutada sugulaskeeli, muid keeli erandkorras kunstiliselt põhjendatud kaalutlustel.”
Seaduseelnõu määratleb osapoolte kohustused üld- ning noortepidude korraldamisel ja nende vahelisel ajal. Samuti sätestab see tantsupeo toimumispaigana Kalevi Keskstaadioni ning laulupeo puhul Tallinna Lauluväljaku.
„Mõlema toimumiskoha korrashoiu ja arendamise eest vastutab Tallinna Linnavalitsus. Eesmärgiks on Lauluväljaku ja selle ümbruse arendamine nii, et seal oleks ka edaspidi võimalik pidada ja paindlikult teenindada üldlaulupidusid. Tegemist on rahvuslikuks pühamuks kujunenud alaga, mille funktsionaalsuse säilitamiseks võiks minu arvates edaspidi vajadusel kasutada ka riigi eriplaneeringut,” selgitas Lukas.
Isamaa fraktsiooni nimel üle antud seaduseelnõu on välja töötatud tuginedes pidudel osalejate seisukohtadele ning arvestades laulu- ja tantsupeo traditsiooni kandvate organisatsioonide esindajate arvamusi. Seadus hakkaks kehtima 2026. aasta 1. jaanuarist.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
