Toimetulekutoetus tõuseb ja muutub inimestele lihtsamini kättesaadavaks
Avaldatud: 25 september, 2025
Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekande ja teiste seaduste muudatused, millega muutub toimetulekutoetuste süsteem õiglasemaks ja toetuse taotlemine inimestele lihtsamaks. Samuti saavad kuulmislangusega inimestele mõeldud viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riigi püsirahastuse.
Toimetulekutoetus on riigi viimane turvavõrk inimestele ja peredele, kelle sissetulekud ei kata igapäevaseid esmavajadusi. Kui pere või inimese igakuised tulud jäävad alla riikliku toimetulekupiiri, maksab riik puuduoleva osa kinni, et inimene ei jääks hädas täiesti abita.
Toimetulekupiir on summa, mida riik on arvestanud miinimumiks, mis peaks katma inimese esmavajadused – toit, riided ja muud hädavajalikud igapäevased kulud. Kui inimese või pere sissetulek jääb pärast eluasemekulude tasumist sellest summast väiksemaks, saab ta taotleda toimetulekutoetust, et riik maksaks puuduoleva osa kinni.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on toimetulekutoetus mõeldud kõige raskemate olukordade puhuks ja selle suurus peab käima ajaga kaasas. Paralleelselt sotsiaalhoolekandeseaduse muutmisega võttis valitsus eile vastu ka riigieelarve seaduse, millega tõstetakse toimetulekutoetuse piirmäära juba järgmisest aastast. Kui praegu on üksi elava inimese toimetulekupiir 200 eurot kuus, siis alates 2026. aastast tõuseb see 220 euroni. See tähendab, et näiteks inimene, kelle sissetulek jäi pärast eluasemekulude tasumist 150-eurole, sai seni 50 eurot toetust, aga edaspidi 70 eurot. Inimese jaoks tähendab see kuus 20 eurot rohkem. Toimetulekupiiri tõstetakse ka järgnevatel aastatel, et see käiks elukalliduse tõusuga ühte sammu.
„Muudatused ei tähenda mitte ainult toetuse suurenemist, vaid ka õiglasemat ja inimlikumat süsteemi. Meie eesmärk on, et abi jõuaks just nende inimesteni, kelle sissetulekud ei kata igapäevaseid esmavajadusi ja et see oleks kättesaadav kogu Eestis ühetaoliselt ning ilma liigse, kohati ka alandava bürokraatiata,” ütles Joller.
Muudatused sotsiaalhoolekande seaduses ja teistes seadustes toovadki peredele täiendavat tuge. Kui noor saab 18-aastaseks, siis praegu langeb tema eest arvestatav toetusesumma 240lt eurolt 160le eurole. Kui 18-aastane noor käib veel koolis, siis arvestatakse teda kui lapsena õppeaasta lõpuni. Tegelikkuses õpivad noored kauem ja vajadused jäävad õppiva noore osas samaks. Seetõttu säilib alates 2027. aasta 1. aprillist kõrgem lapse piirmääras toetus, üle 264 euro kuus, ka 18–19-aastastele noortele, kui nad jätkavad hariduse omandamist. See tähendab peredele võrreldes praeguse süsteemiga üle saja euro suurust lisatuge kuus.
Samuti arvestatakse nüüdsest rohkem kaasaegseid peremudeleid. Kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, saab toimetulekutoetust edaspidi jaotada vastavalt lapse tegelikule elukorraldusele, mitte ainult ühe vanema järgi, nagu seni. Nii peegeldab riiklik abi paremini seda, kuidas pered päriselt elavad.
Oluline muudatus puudutab ka toimetulekutoetuse taotlemist. Seni tuli inimestel ise esitada hulk pabereid ja tõendeid, edaspidi hangib osa vajalikest andmetest otse registritest kohalik omavalitsus. KOVidele kehtestatakse säästude arvestamisel toimetulekutoetuse määramisel ühtsed reeglid, et inimestele jääks alati alles väike säästupuhver, näiteks üksi elaval inimesel kahekordne toimetulekupiir, mis praegu on 400 eurot, et toetust ei kaotataks pelgalt seetõttu, et keegi on endale tagasihoidliku varu kõrvale pannud. Ühtne taotlusvorm ja juhised teevad süsteemi üle Eesti selgemaks ja väldivad erinevusi omavalitsuste lõikes.
Aastal 2024 sai toimetulekutoetust 15 562 leibkonda ning kokku rahuldati ligi 94 000 taotlust. Uued reeglid jõustuvad osaliselt juba sel aastal, toimetulekupiiri tõus jõustub alates 2026. aastast ning IT-arendusi nõudvad muudatused 1. aprillist 2027.
Kuulmislangusega inimestele kindel tugi
Eelnõuga muutuvad alates 2026. aastast püsivaks riiklikuks teenuseks viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus, mida alates 2018. aastast rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Muudatus annab kuulmispuudega inimestele kindlustunde, et ühiskonnaelus osalemiseks vajalikud ja hästi vastu võetud tõlketeenused jätkuvad edasi ka projekti lõppemisel.
Viipekeele kaugtõlketeenus võimaldab kurdil inimesel näiteks perearstile helistada, poes või hotellis abi saada ning tööasju ajada rakenduse vahendusel. Kaugtõlge tähendab, et viipekeeletõlk näeb internetiühendusega kaamera (arvuti või telefoni) kuulmislangusega inimese viiplemist ning tõlgib selle kuuljale ja vastupidi. Teenus sobib lühiajalisteks igapäevasituatsioonideks (kuni 30 minutit) ja toimib spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu. 2024. aastal sai kaugtõlketeenuse rakendus tunnustatud Eesti Puuetega Inimeste Koja tunnustuskonkursil ligipääsetava lahenduse kategoorias.
Kirjutustõlketeenus aitab kuulmislangusega inimesel jälgida koolitust või töökoosolekut, sest kirjutustõlk teeb tema jaoks kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda. Teenust saab kasutada nii kohapeal kui ka arvuti vahendusel.
„Kuulmislangusega inimesed on öelnud, et tõlketeenused annavad neile vabaduse ja iseseisvuse ehk võimaluse suhelda ja toime tulla samamoodi nagu kõrvalseisjad,” rõhutas minister Joller. „Riigi ülesanne on pakkuda seda kindlustunnet, et teenus ei sõltu enam lühiajalistest projektidest, vaid on püsivalt olemas.”
Lisaks tehakse täpsemaks eesti.ee keskkonnas asuv pensionikalkulaator, mis hakkab arvesse võtma kõiki kolme pensionisammast ja andma inimestele selgema ülevaate tema tulevasest pensionist. Muudatus aitab inimestel oma tulevikku paremini planeerida.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, mis tähendab, et osalise või puuduva töövõimega inimestel tekivad teiste töötajatega võrdsed tingimused pensioniõiguste kujunemisel. Kehtiva seaduse järgi sõltub töötaja eest makstavast sotsiaalmaksust pensioni II sambasse sissemakse tegemine sellest, kas sotsiaalmaksu tasub tööandja või riik. Selle tulemusena tekib töötajate ebavõrdne kohtlemine, mis käesoleva muudatusega kõrvaldatakse. See muudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2026.
Eelnõud asub nüüd arutama Riigikogu, kuulmislangusega inimeste tõlketeenused saavad riigi püsirahastuse 2026. aasta 1. jaanuarist.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
