Toetus ELi ühisele põllumajanduspoliitikale on suur nii Eestis kui ka ELis tervikuna
Avaldatud: 10 jaanuar, 2025Viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt on toetus ELi ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) jõudnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele.
Üldsuse teadlikkus ELi ühisest põllumajanduspoliitikast on praegu kõrgeim alates 2007. aastast. 78% (Eestis 74%) vastanutest on ÜPP olemasolust teadlikud. Üle 70% vastanutest (Eestis 75%) nõustub, et EL täidab ÜPP kaudu oma rolli ohutu, tervisliku, kestliku ja kvaliteetse toidu pakkumisel. See näitab selget ettekujutust ja teadlikkust ELi põllumajanduspoliitika olulisest rollist.
Põllumajanduse ja toiduainete volinik Christophe Hansen: „Mul on hea meel, et nii ELi kodanike teadlikkus ühisest põllumajanduspoliitikast kui ka toetus sellele on enneolematult suur. Sellest on saanud Euroopa integratsiooni alustala ning see näitab põllumajandustootjate ja põllumajanduse tähtsust meie ühiskonnas. Kodanikud usuvad, et ELi poliitika aitab põllumajandustootjatel pakkuda ohutut toitu, võtta kasutusele keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid ja suurendada tööhõivet maapiirkondades. See on tõeline Euroopa edulugu, mis kujundab jätkusuutlikku tulevikku kõigi jaoks.”
Enamik ELi kodanikke (81%, Eestis 78%) nõustub, et EL täidab ÜPP kaudu oma rolli stabiilse toiduga varustamisetagamisel. Lisaks usub ligikaudu seitse vastajat kümnest, et ÜPP aitab kaasa loodusvarade säästvale majandamisele (72%, Eestis 69%), teadusuuringute ja digilahenduste arendamisele põllumajandus- ja toidusektori toetamiseks (71%, Eestis 67%) ning põllumajandustootjate rolli tugevdamisele toiduahelas (70%, Eestis 67%). Lisaks annab ÜPP kodanike sõnul olulise panuse ka investeeringute ja majanduskasvu edendamisse ning töökohtade loomisse põllumajandus- ja toidusektoris (70%, Eestis 68%), kliimamuutustega võitlemisse (70%, Eestis 59%) ning mõistlike toiduhindade tagamisse (69%, Eestis 65%). Rohkem kui kuus vastajat kümnest usub, et ÜPP aitab vähendada piirkondlikke erinevusi (66%, Eestis 60%) ja julgustab noori minema tööle põllumajandussektorisse (63%, Eestis 60%).
Uuring näitab ka ELi kodanike suurt tunnustust põllumajandustootjatele. Nii Eestis kui ELis tervikuna 92% vastanutest leiab, et põllumajandus ja maapiirkonnad on ELi tuleviku jaoks olulised ning 52% peab neid väga oluliseks. Rohkem kui pool (56%) uuringus osalenutest ütleb, et põllumajandustootjatele sissetuleku stabiliseerimiseks antava ELi rahalise toetuse tase on sobiv, Eestis on sellega nõus 48% vastanutest. Ligi üheksa kümnest vastanust (88%, Eestis 80%) pooldab seda, et EL jätkaks toetuste maksmist põllumajandustootjatele kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise eest. 62% (Eestis 54%) nõustub, et põllumajandus on juba andnud olulise panuse kliimamuutuste vastasesse võitlusse.
Prioriteetide ja ootuste kohta ütles valdav enamik vastanutest, et oluline on tagada ELis stabiilne toiduga varustatus (94%, Eestis 92%). Loodusvarade säästvast majandamisest (ELi keskmine 91%, Eestis 89%) ja põllumajandustootjate tugevast positsioonist toiduahelas (ELi keskmine 90%, Eestis 86%) peavad Eesti inimesed tähtsamaks tarbijatele mõistlike toiduhindade tagamist (ELi keskmine 92%, Eestis 94%).
Eurooplased peavad ELi kaubanduslepinguid üldiselt edukaks ning valdav enamik usub, et need toovad ELi põllumajandusele ja tarbijatele märkimisväärset kasu. 76% (Eestis 78%) on nõus, et nende lepingute tõttu on ELi põllumajandustoodete turg ja tarned mitmekesisemad. Rohkem kui seitse kümnest vastanust arvab, et kaubanduslepingud suurendavad ELi põllumajandustoodete eksporti kogu maailmas (73%, Eestis 72%) ning edendavad ELi töö- ja keskkonnastandardeid, sealhulgas loomade heaolu põllumajandustootmisel teistes riikides (71%, Eestis 67%).
Võrreldes ELi keskmisega (vastavalt 56% ja 45%) tunnevad Eesti inimesed paremini mahepõllumajanduse ja õiglase kaubanduse logo (vastavalt 62% ja 47% vastanutest), samas kui kaitstud geograafilise tähise ja kaitstud päritolunimetuse logod vajaksid laiemat tutvustamist.
Kaheksas Eurobaromeetri uuring „Eurooplased, põllumajandus ja ühine põllumajanduspoliitika” viidi läbi kõigis 27 ELi liikmesriigis 13. juunist kuni 8. juulini 2024. Küsitleti 26 349 inimest eri sotsiaalsetest ja demograafilistest rühmadest nende riigikeeles. Uuringu tulemused annavad põhjaliku ülevaate eurooplaste suhtumisest põllumajandusse ja ühisesse põllumajanduspoliitikasse.