Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse jooma
Avaldatud: 15 märts, 2024
Lõunaeestlase pilt. Terviseaminister Riina Sikkut avab arvamusloos ülekaalu probleemi Eestis ning toob esile, mida on kavas teha probleemi leevendamiseks.
Järgneb Sikkuti arvamuslugu:
Laste ülekaalulisus ei puuduta vaid neid noori, kes trepist üles rühkides liigselt hingeldavad ja kes kehalise kasvatuse tundi pelgavad. Keda eakaaslased ülekaalu pärast kiusavad või kes liiga tihti koolipäeva lõppedes suuna poodi magusa järele võtavad. Laste ülekaalulisus on kiires tempos süvenev probleem ning väljakutse kogu ühiskonnale, sest mõtlemapanevaid muutusi tervisenäitajates näeme juba praegu, ent tulevikus on mured veelgi tõsisemad.
1. Pea iga kolmas algkooliõpilane Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal kasvab.
2. Lapsena kogetud ülekaalulisus võib põhjustada tõsist psühholoogilist stressi, mis väljendub madalas enesehinnangus ja mida sageli võimendab kiusamise ohvriks langemine, mille mõju kestab pikaajaliselt.
3. Ülekaalulised lapsed seisavad silmitsi suurenenud terviseriskidega, nagu 2. tüüpi diabeet ja südamehaigused, mis varem olid peamiselt täiskasvanute mured, kuid nüüd varjutavad noorte elu.
4. Sageli jääb lapseea ülekaal püsima – enamik rasvunud noorukitest on ka täiskasvanueas rasvunud, seega on jätkuv tervisemurede kõrgem risk ka hilisemas elus.
Viimaste uuringute järgi Eestis ülekaaluliste või rasvunud laste osakaal üha kasvab. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal 31% esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest ülemäärase kehakaaluga. See on märkimisväärne hulk lapsi, kes seisavad silmitsi terviseriskidega, mis võivad mõjutada nende elukvaliteeti nii lähitulevikus kui ka täiskasvanueas.
Tegu on ülemaailmse murekohaga – pea kõik riigid nuputavad lahenduse kallal, mida veel kuskilt ei paista. Teame, et rasvumise probleem on võimalik langusesse pöörata vaid tõenduspõhiste abinõudega. Üks on kindel – me peame looma keskkonna, mis soodustab tervislike valikute langetamist ning teeb terviseriske kätkevate valikute tegemise mõnevõrra keerulisemaks. Samuti on olulisel kohal asjakohase toe ning nõuannete pakkumine.
Laste liigne suhkrutarbimine sillutab teed ülekaalule ja sellepärast tegin ettepaneku limonaadimaksu kehtestamiseks. Lisaks sellele soovime sel aastal võtta ette lastele suunatud toidu- ja joogireklaamide reguleerimise, laste liikumisharrastuse toetamise ja toidu koostise muutmise. Nimekiri muidugi jätkub, kuid ükski lahendus eraldi pole võluvits, need toimivad koos.
Limonaadimaks on avanud ukse sisukale avalikule debatile, kus tehakse üha rohkem ja rohkem ettepanekuid ülekaalu probleemi leevendamiseks. Näiteks on ühe ettepanekuna rõhutatud vajadust tuua lapsi koolis käies nutitelefonidest välja. Võtamegi ette ja vaatame lähemalt, mida saaks riik siin ära teha. Mida rohkem mõtlevad kõik probleemi lahendamisele kaasa, seda kiiremini saame rasvumise langusesse.
See salakaval limonaad
Limonaadid ja magustatud joogid on selgelt ebavajalik osa meie toidulauast, sest neil puudub kasulik toiteväärtus, need ei sisalda olulisi vitamiine, mineraale ega kiudaineid. Samuti ei teki selliste jookide tarbimisel täiskõhutunnet nagu näiteks koogitüki söömisel ega kustu janu nagu vee joomisel. Seetõttu joome sisse liigselt suhkrut ning sillutame teed hambaaukudele, ülekaalulisusele ning tervisemuredele.
Limonaadimaksu eesmärk on vähendada magustatud jookide tarbimist ja seeläbi suhkru tarbimist. Ühtlasi motiveeriks see tootjaid vähendama jookides suhkru ja magusainete kasutamist, kuna tootjatel on võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.
Maksu alla läheksid joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksust oleks vabastatud osad tooted, näiteks piim ja piimatooted, mahlad (100% mahlad, kuhu ei ole lubatud suhkrut ja magusaineid lisada).
Mõned huvigrupid on toonud esile, et tuleks kaaluda kõikide suhkrut sisaldavate toodete maksustamist. See tähendaks, et kallimaks muutuks leib ja jogurt, mis on osa tervislikust toidulauast. Aga ka küpsised, kommid ja koogid, mis ei ole igapäevase tasakaalustatud toidulaua osa, vaid mõeldud nautimiseks pidupäeval. Praeguse hinnatõusu keskkonnas ei saa toidukorvi kallimaks muuta, seega peab olema maks hästi sihitud ja selle maksmine välditav.
Miks siis ikkagi limonaadid? Sest limonaadid erinevad teistest suhkrustest toodetest – vedelal kujul suhkrute tarbimine on tervisele eriti kahjulik, sest sellisel moel tarbitud suhkrud imenduvad tahkel kujul tarbitust kiiremini. Rohkel tarbimisel võib see mõjutada keha ainevahetust ning limpsilembelised riskivad kõrgema vererõhu ja põletikutasemega. Samuti seostatakse magusaid jooke tõsiste tervisemuredega – 2. tüüpi diabeet, südameveresoonkonna ja maksa haigused, ka suutervise halvenemine.
Seetõttu peame alustama eelkõige selliste toodete tarbimise vähendamisest, mis on tõenduspõhiselt tervisele kahjulikumad. Salakavalate limonaadide ja teiste magustatud jookide maksustamine on siinkohal õige esimene samm, eriti laste tervist ja tarbimisharjumusi silmas pidades. Tarbija tervisekäitumise mõjutamiseks peab maksumäär tõstma toote hinda vähemalt 20%.
Magustatud jookide maks on oma tõhusust tõestanud juba mitmetes riikides. Kui hinnatõusu tõttu tarbimine väheneb, motiveerib see tootjaid oma jookide retsepte ümber kujundama. Seeläbi on maks efektiivne viis, kuidas pakkuda inimestele tervislikumaid valikuid. Aga endiselt – maksust üksi muidugi ei piisa. Üheskoos näiteks lastele suunatud toidu- ja joogireklaamide reguleerimise, laste liikumisharrastuse toetamise ja teistes toodetes suhkru, soola ja rasvade vähendamisega, aitab limonaadimaks kujundada keskkonda, kus kasvavad terved lapsed.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
