Tervisekassa laiendas elutähtsate ravimite kättesaadavust
Avaldatud: 24 jaanuar, 2026
Jaanuaris laienes taas Tervisekassa hüvitatavate ravimite valik. Nii soodusravimite kui ka tervishoiuteenuste loetellu lisati uusi ravivõimalusi, mis muu hulgas parandavad raskeid ja haruldasi haigusi põdevate inimeste jaoks ravi kättesaadavust.
Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark sõnas, et lisanduvad ravimid moodustavad kogu ravimite eelarvest esimesel hüvitamise aastal ligemale neli miljonit eurot. Ravimeid lisandus nii kasvajaliste haiguste (jämesoole-, emakakaela-, endomeetriumi- ja kopsuvähi, lümfoblastleukeemia ja hülgimüeloomi), kolme raske kroonilise haiguse (erütematoosse luupuse, reumaatilise polümüalgia ja transtüretiini vahendatud amüloidoosi) kui ka kolme harvaesineva haiguse (öise hemoglobinuuria, progresseeruva perekondliku intrahepaatilise kolestaasi, Alagille’i sündroomi) raviks.
Uuendused kopsuvähi valdkonnas
Väikerakuline kopsuvähk on kõige agressiivsem kopsuvähi vorm, mis moodustab umbes 10-15% kõikidest kopsuvähi juhtudest. Enamasti avastatakse haigus alles siis, kui see on jõudnud levida (III staadium) või on kaugele arenenud (IV staadium). Seniste ravivõimalustega oli III või IV staadiumi vähiga patsientide keskmine viie aasta elumus umbes 5%. „Seni on patsientidel olnud võimalus saada üksnes keemiaravi. Toimeaine atezolizumabi lisandumine Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu annab ravimiuuringute järgi võimaluse pikendada inimese eluiga keskmiselt kahe kuu võrra, kuid on olemas väike patsientide rühm (10-12%), kes saavad ravist väga pikaajalise kasu, mil haigus on kontrolli all mitu aastat. See tähendab, et varasem keskmine viie aasta elumus tõuseb 12%,” rääkis Getter Hark, kelle sõnul mõjutab muudatus ligikaudu 64 inimest aastas.
Uus võimalus emakakaelavähi ravis
Umbes kolmandik emakakaelavähi juhtudest avastatakse siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Esimene ravivalik on sel puhul toimeaine pembrolizumab, kuid vaid nendele patsientidele, kelle kasvajal on teatud biomarker (PD-L1). „Ülejäänud patsientidel tuleb alustada plaatinapõhise keemiaraviga ja nendele inimestele oleme alates jaanuarist teinud teises ravireas soodustusega kättesaadavaks toimeaine tsemiplimabi. Varem oli nende patsientide puhul teises ravireas ehk pärast esimest keemiaravi võimalik kasutada samuti vaid keemiaravi.”
Harki sõnul on probleem aga selles, et kasvaja ei pruugi teises ravireas enam keemiaravile reageerida ning erinevate keemiaravimite vahetamine või kombineerimine ei anna enam tulemust. Teadusuuringute järgi on keemiaravi saavate patsientide keskmine elumus kuni üheksa kuud. Soodustuse loetellu lisandunud toimeainega on võimalik oluliselt parandada inimese elukvaliteeti ja pikendada elumust keskmiselt 3,5 kuu võrra.
Lisaks rahastab Tervisekassa nüüdsest pembrolizumabi uuel näidustusel – kaugele arenenud endomeetriumivähi esimese rea raviks nii valepaardumisreparatsiooni geenidefektiga kui ka toimivate geenide korral. Haigust diagnoositakse Eestis igal aastal umbes 240 korral. „Erinevalt mitmest teisest vähivormist on haigestumus kasvutrendis. Oleme teinud otsuse rahastada toimeainet pembrolizumab, mis takistab haiguse progresseerumist umbes nelja kuu võrra,” sõnas Hark. Kokku saab uuest ravivõimalusest kasu umbes 30 patsienti.
Uuendus metastaatilise kolorektaalvähi ravis
Jämesoolevähi ravis kasutatakse praegu esimeses ja teises ravireas peamiselt keemiaravi. „Vajadus uudsemate ravimite järele on suur, kuna teatava haiguse mutatsiooniga (BRAF) patsientidel on keskmine elumus peale esimese valiku keemiaravi saamist alla kuue kuu. Uuest aastast on patsientidele kättesaadav enkorafeniibi ja tsetuksimabi kombinatsioon, mis pikendab nende patsientide elumust 3,4 kuu võrra. Kokku vajab seda ravi 19 patsienti aastas.”
Raskete krooniliste haiguste ravi
Tervisekassa parandas ka reumaatilist polümüalgiat (RPM) põdevate inimeste ravivõimalusi. Seda haigust iseloomustavad kiiresti tekkivad ja päevade või nädalatega süvenevad tugevad valud õlgades, õlavöötmes, puusades ja reites. Valud on põletikulist laadi ning eriti tugevad öösiti ja varahommikuti. Haigusele on iseloomulik ka tugev jäsemete jäikus, mis võib olla sedavõrd tõsine, et inimene ei suuda tõsta käsi ega teha igapäevaseid toiminguid, nagu pesemine, riietumine või juuste kammimine. Sageli lisanduvad ka väsimus, palavik ja kaalulangus.
„Haigus mõjutab inimese elukvaliteeti väga tõsiselt – liikumine on piiratud ja haigus võib põhjustada osalist või täielikku töövõimetust. Eakamad inimesed võivad haiguse tõttu kaotada iseseisva toimetuleku ning vajada igapäevast abi ja hooldust,” selgitas Getter Hark. Varem kasutati raviks glükokortikosteroide (GK), mis aitavad põletikku kontrolli all hoida, kuid nende pikaajaline kasutamine (näiteks 60 päeva või kauem) toob kaasa olulisi kõrvaltoimeid: infektsioonid, osteoporoos, kõrge vererõhk, diabeet, seedetrakti haavandid, katarakt, nahamuutused ja psüühikahäired.
Totsilizumabi kasutuselevõtt annab reumaatilist polümülgiat põdevatele patsientidele võimaluse saada põletikku ohjavat ravi, mis aitab vähendada glükokortikosteroidide vajadust ja seeläbi ka nende tõsiseid kõrvalmõjusid. Seda ravi vajab üle 50 patsiendi aastas.
Täienesid hematoloogiliste haiguste ravivõimalused
Uuest aastast on hulgimüeloomi raviks kättesaadav toimeaine teklistamab patsientidele, kelle haigus on edasi arenenud peale vähemalt kolme eelneva toimeaine kasutamist. Neil patsientidel puudusid seni efektiivsed ravivõimalused ning uus toimeaine tõstab inimeste elumust kümne kuu võrra. Uuest ravivõimalusest saab aastas kasu umbes 15 patsienti.
Uuendused harvaesinevate haiguste ravis
Jaanuari alguses lisandusid ravivõimalused ka kahe väga harva esineva haiguse raviks, millest üks on progresseeruv perekondlik intrahepaatiline kolestaas (PFIC) ja teine Alagille’i sündroom. Haiguseid iseloomustab kontrollimatu sügelus, sapivoolu häired, kasvupeetus ning võimalik vajadus maksasiirdamise järele. Mõlema haiguse raviks lisandus soodusravimite loetellu toimeaine odeviksibaat, mis langetab sapphapete taset ja vähendab sügelust, parandades seeläbi oluliselt inimese elukvaliteeti. „Eestis on seni sündinud iga nelja kuni kaheksa aasta järel üks intrahepaatilist kolestaasi (PFIC) põdev laps ning iga kolme kuni viie aasta tagant üks Alagille’i sündroomiga laps. Juhul, kui ravivajadus peaks tekkima, on Tervisekassa loetelus vajalikud ravimid juba olemas,” ütles Hark.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
