Tee südamele head – loobu suitsetamisest
Avaldatud: 3 aprill, 2025Aprill on südamekuu ja see on ideaalne aeg suitsetamisest loobumiseks. Suitsetamine kahjustab kogu keha põhjustades sealhulgas mitmesuguseid südame ja veresoonkonna haigusi. Suitsetamisest loobudes hakkab keha taastuma ja esimesed positiivsed mõjud avalduvad juba mõne päeva ja nädala pärast. Aasta pärast suitsetamisest loobumist on infarktioht vähenenud poole võrra.
„Suitsetamisest loobumine on parim, mida inimene nii enda kui ka oma lähedaste heaks teha saab. Esimesena märkavad suitsetamisest loobunud, et nende hingamine muutub kergemaks ja energiat on rohkem. Peagi paranevad maitse- ja lõhnatajud. Samuti on suitsetamisest loobumisel oluline mõju lähedastele, keda edaspidi säästetakse passiivsest suitsetamisest,” selgitas mittetulundusühingu NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige Ingmar Kurg.
Suitsetamisest loobudes hakkab hapniku tase veres normaliseeruma ja kaheksa tunni möödudes on vingugaasi kogus veres vähenenud poole võrra. 48 tundi möödudes on kogu vingugaas kehast väljunud, kopsud hakkavad end puhastama ning maitse- ja lõhnataju paranema. Järgnevate nädalate ja kuude jooksul paraneb vereringe ja kopsude töö ning tulemusena on energiat rohkem ja hingata kergem.
Aasta pärast suitsetamisest loobumist on infarktioht vähenenud poole võrra. Kümne aasta möödudes on kopsuvähi risk langenud poole võrra. 15 aasta möödudes on infarkti risk võrdne inimesega, kes ei ole kunagi suitsetanud. Mida varem suitsetamisest loobuda, seda kiiremini saab osa suitsetamisest loobumisest saadavast kasust.
„Üle poole Eestis suitsetajatest soovib suitsetamisest loobuda. Sageli on suitsetajad mitmel korral proovinud suitsetamist maha jätta, kuid erinevatel põhjustel ei ole see neil õnnestunud. Oluline on siiski suitsetamisest loobumine uuesti ette võtta. Seejuures tasub nõu pidada perearsti, suitsetamisest loobumise nõustaja või mõne endise suitsetajaga. Suitsetamisest loobunute kogemus on näidanud, et teiste inimeste tugi suitsetamisest loobumisel on väga oluline,” lisas Kurg.
Südame- ja veresoonkonna haigused on näiteks ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused ning hüpertooniatõbi. Statistikaameti andmetel on umbes pooled Eesti surmadest tingitud vereringeelundite haigustest.