Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduste akadeemia president Mart Saarma tõi rõõmustavana esile, et pooled tänavused aastapreemiad saavad töörühmad, mida juhivad naisteadlased. „Üks neist on arstiteaduse preemia laureaat Triin Laisk, kes on äratanud suurt rahvusvahelist tähelepanu teadustööga naiste tervise geneetika alal. Hiljuti pälvis ta väga prestiižse Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi. Sama grandi on saanud loodusteaduste alal koos oma meeskonnaga premeeritud Velle Toll, meie juhtiv kliimamuutuste ekspert. Elutöö preemia laureaat akadeemik Martin Zobel on loonud tugeva rahvusvahelise mainega ökoloogide koolkonna, mille säravaim esindaja ta ise on.”
Teaduse elutööpreemia laureaadi Martin Zobeli elutöö on viinud Eesti ökoloogiateaduse maailma tippu. Tema panus on eriti märkimisväärne nii Eesti loopealsete taimekoosluste ökoloogia edasiarendamisel kui ka ökoloogilise teooria arendamisel laiemalt. Professor Zobeli arendatud liigifondi kontseptsioon on oluliselt mõjutanud ökoloogilise teooria arengut globaalses teadusruumis ning leidnud rahvusvahelist tunnustust ja kasutamist. Tema käsitlus taimede ja nende mikroobsete partnerite, eelkõige mükoriisaseente koosmõjust on avanud uusi vaatenurki taimekoosluste mõistmisel. Ta tõi ökoloogiateadusesse molekulaarse, DNA-analüüsil põhineva lähenemise, mis oli omal ajal ökoloogide seas uudne ja murranguline. Martin Zobeli teaduslik pärand elab edasi nii tema teadustöödes kui ka arvukates õpilastes.
50 000 euro suuruse teaduspreemia väljapaistva avastuse eest pälvisid Martti Raidal, Mario Kadastik, Kristjan Kannike Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituutist panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisesse. Higgsi bosoni avastamine Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis CERN 2012. aastal oli selle sajandi fundamentaalfüüsika kõige olulisem tulemus. Martti Raidali ja tema töörühma panus sellesse avastusse on rahvusvaheliste tippekspertide arvates olnud märkimisväärne.
Aastapreemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest pälvisid:
Velle Toll, Hannes Keernik, Jorma Rahu, Heido Trofimov, Piia Post, Tanel Voormansik (Tartu Ülikool) – aastapreemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli eest „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine”.
Kaido Tammeveski, Ave Sarapuu, Heiki Erikson, Marek Mooste, Jaana Lilloja, Srinu Akula (Tartu Ülikool) – aastapreemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli eest „Uudsed nanostruktuursed elektrokatalüsaatorid madalatemperatuursetele kütuseelementidele ja tsink-õhk akudele”.
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool) – aastapreemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas
tööde tsükli eest „Elamufondi tervikrenoveerimine ja niiskusturvalisuse tagamine inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja hoonete keskkonnamõju vähendamiseks”.
Triin Laisk (Tartu Ülikool) – aastapreemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas tööde tsükli eest „Naiste tervise geneetika”.
Evelin Loit-Harro, Liina Talgre (Eesti Maaülikool) – aastapreemia põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas tööde tsükli eest „Kvaliteetne saak keskkonnasõbralikult ja Eesti maad hoides”.
Kati Orru, Sten Hansson (Tartu Ülikool) – aastapreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli eest „Haavatavus hädaolukordades: analüüs ja lahendused”.
Karsten Staehr (Tallinna Tehnikaülikool) – aastapreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli eest „Euroopa muutumise makroökonoomilised põhjused ja tagajärjed”.
Helle Metslang (Tartu Ülikool) – aastapreemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tööde tsükli eest „Eesti keele kasutuspõhine mitmekesisus ja selle kujunemine”.
Riigi teaduspreemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames 18. veebruaril.
2026. aasta riigi teaduspreemiate laureaatide põhjalikumad tutvustused.
Loading ...
