Tasuline parkimine valmistab peavalu? Tarbijavaidluste komisjon toob välja 5 peamist seisukohta parkimisvaidlustes
Avaldatud: 10 aprill, 2024
Foto: Juhan Voolaid Tarbijavaidluste komisjon lahendab aastas pea sadakond parkimisvaidlust, kus pooltel on erimeelsus parkimistasude ja leppetrahvide tasumise osas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees annab ülevaate tarbijavaidluste komisjoni peamistest seisukohtadest parkimisvaidlustes.
1. Tasulise parkimise alale sõites peab välja selgitama parkimistingimused
Kui sõidukijuht sõidab tasulise parkimise alale või tasulisse parklasse, peab ta välja selgitama parkimistingimused ja veenduma omalt poolt kohustuste täitmises. Tarbija peab tutvuma teavitustahvlitega, tegema kindlaks parkimistsooni ja järgima vastavaid juhiseid. Tasulise parkimise korraldaja peab tagama tasulise parkimisala selge ja arusaadava piiritlemise, märgistuse ja vajalikud liikluskorraldusvahendid. Parkijal ei ole õigust enda sõidukit parkida võõral kinnistul, mille omanik on selle keelanud.
Parkimisleping loetakse sõlmituks hetkest, kui parklasse sõitnud juht sõiduki tähistatud parkimisalale pargib. Parkimisinfo mittemärkamine või parkimistingimuste mittetäitmine eksimusest ei ole üldjuhul vabandatav. Samuti on juht kohustatud järgima liikluskorralduse reegleid ja ei tohi parkida liikluskorraldusvahendite vastaselt. Näiteks ei ole rikkumine vabandatav sellega, et „parkimiskohad olid täis ja ei olnud aega oodata“. Sõidukijuht peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest.
Parkimiskorralduse nõuetekohasust ja õigust nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumisel peab tõendama parkimiskorraldaja. Liikluskorraldusvahendid ja märgistused parkimisalal peavad olema selged ja tarbija ei pea ebamõistlikult pingutades hakkama otsima täiendavat infot sidevahendi abil.
2. Parkimistingimuste järgimine on parkimisel kohustuslik
Parklas võib parkla omanik või selle haldaja määrata parkimistingimused. Need tingimused tuleb teha enne parkimise alustamist teatavaks ja nähtavaks. Nähtavaks tehtud tingimuste alusel saab igaüks otsustada, kas need tingimused on talle parkla kasutamiseks sobivad.
Parkimise alustamisel nõustub tarbija parkimistingimustega. Nende täitmine on lepingu sõlmimisel kohustuslik ja täitmata jätmine/rikkumine võib kaasa tuua leppetrahvi tasumise nõude ja selle tasumise kohustuse.
Tarbijal puudub alus keelduda leppetrahvi tasumisest, kui tarbija parkis eramaale, kus parkimiseks oli vajalik eelnev registreerimine, parkimistasu tasumine või parkimiskorraldaja antud loa olemasolu ning kus vastavalt parkimistingimustele nõutakse parkimiskorra rikkumise eest leppetrahvi.
Kui parkimise algusaja fikseerimine ja sõiduki registreerimine on nõutav parkimiskioskis elektrooniliselt, siis puudub võimalus fikseerida parkimisaega muul tarbijale sobilikumal või meeldivamal viisil parkimiskellaga, kaupluse ostutšekiga, pardakaamera salvestisega vms. Sellises olukorras ei saa tarbija omapoolselt uusi tingimusi kehtestada või kokku leppida ilma teise poole nõusolekuta.
Tarbija ei saa ühepoolselt lepingutingimusi muuta või uusi tingimusi kehtestada. Kui parkimistingimused ei ole sobivad, tuleks valida mõne teise teenuseosutaja parkla.
3. „Näpuvead” ja eksimine on inimlik, kuid ei vabasta rikkujat enda kohustuste täitmisest
Tarbija peab olema hoolas ja tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel. Kui parkimise algusaeg on valesti märgitud, ei kanna seda riski kaupleja, vaid tarbija. Samuti vastutab parkimistsooni või sõiduki registreerimismärgi andmetega eksimise eest eelkõige parkija.
Registreerides parkima vale sõiduki ei saa parkimiskorraldaja eeldada ja kontrollida, millist sõidukit parkija tegelikult pargib või parkida selle registreeringuga oleks soovinud. Parkimiskorraldaja ei saa parklas kontrollida muud kui nende sõidukite parkimisõigust, mis parklas reaalselt olemas on. Välistatud ei ole ka olukord, kus ühele isikule kuuluvad sõidukid on pargitud erinevates kohtades üheaegselt.
Küll aga ei saa kaupleja sama parkimise eest nõuda korraga nii parkimistasu kui ka leppetrahvi, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega. Olukorras, kus tarbija on tõendanud kauplejale tasu maksmise ja kaupleja on kinnitanud tasu saamist, ei saa olla tegemist juhuga, kus tarbijale heidetakse hilisemalt ette parkimistasu mittemaksmist. Ühel alusel (parkimistasu maksmata jätmine) määratud leppetrahvi ei saa sisse nõuda teise rikkumise (makse ebatäpne sisestamine) eest.
Konkreetse sõiduki parkimisega seonduvad kohustused ja tingimuste järgimine (sõiduki ja parkimistsooni registreerimine, tasu maksmine, vastava kinnituse saamine ja sõnumite edastamise korrektsus) on eelkõige parkija kohustus ja vastutus.
4. Leppetrahvi kohaldamisel peab parkimiskorraldaja arvestama konkreetse juhtumi asjaoludega ning arvestama teise poole põhjendatud vastuväiteid
Parkimisautomaadi kasutamisel peab parkimiskorraldaja tagama ka selle korrasoleku ja kasutamise võimaluse. Parkimiskioski mittetöötamisel tuleb leppetrahvi nõudmisel ka selle asjaoluga arvestada.
Leppetrahvi võib vähendada või selle nõudest loobuda, kui isik tõendab, kui kaua ta tegelikult parkis või millistel asjaoludel tingimuste rikkumine aset leidis. Samas pole näiteks komisjon pidanud asjakohaseks vabanduseks seda, et isik käis sõidukit „liigutamas ja kella keeramas”, et algaks uus tasuta parkimise aeg. Uue tasuta parkimise kolmetunnise aja arvestamise eelduseks oli see, et tarbija pidi kaupleja parklast välja sõitma.
Leppetrahvi määramisel peab arvestama juhtumi asjaolusid ning see peab olema mõistlikult põhjendatav. Nii on olnud vaidlusi, kus tarbija tasus parkimise eest ja trahv määrati 1 minuti jooksul parkimise algusest. Tarbija käitumisest ilmneb, et ta käitus heauskselt, makstes parkimise eest tasu. Sellise juhtumi puhul jäi komisjon seisukohale, et kuivõrd tarbija ei ole taolises olukorras kauplejat oma tegevusega kahjustanud, siis puudub õiguslik alus konkreetsel juhul leppetrahvi kohaldamiseks.
Parkimiskorraldaja on õigustatud nõudma leppetrahvi, mis arvestab konkreetse juhtumi asjaoludega, on mõistliku suurusega ning arvestab teise poole huvidega.
5. Mõistete „parkimine” ja „peatumine” definitsioonid tulenevad liiklusseadusest
Mõnikord on komisjon pidanud parkijatele meelde tuletama ka liiklusseadust, kui vaidlus on jõudnud parkimise mõiste vaidlustamiseni. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks.
Seega – kui sõitjate peale- või mahaminekut või veose laadimist ei toimu, võib tegu olla parkimisega sõltumata muudest asjaoludest. Asjaolu, kas parkivas sõidukis on inimene või auto mootor töötab, ei muuda parkimist peatumiseks ega välista, et tegemist on parkimisega. See ei muuda ka pooltevahelise lepingulise suhte tingimusi.
Lõpetuseks: tarbijal on õigus esitada kaebus parkimisvaidluse lahendamiseks parkimiskorraldajale. Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, siis on tarbijal õigus esitada avaldus asja lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonile. Tarbija peab olema valmis ka tõendama oma väiteid ja esitama nende kohta tõendeid. Eelkõige paneme aga kõigile parkijatele ja parkimiskorraldajatele südamele anda endast olenev lahendamaks erimeelsused omavaheliste läbirääkimiste käigus.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
