Tartus elav naine jagab Võru haigla EMO-st alguse saanud košmaarset lugu (NB! Nõrganärvilistele palun mitte lugeda)
Avaldatud: 3 juuni, 2019
Tartus elav naine jagab Võru haigla EMO-st alguse saanud košmaarset lugu, mis on lausa uskumatult kohutav, aga kirjeldab kaasaja meditsiini nö argipäeva.
Sotsiaalmeedias jagatud lugu ise on järgmine:
Ei teagi, kust seda saagat alustada. Ma pole kunagi midagi sellist pidanud kirjutama, aga kunagi ikka on esimene kord. Minu laps on olnud terve selle 13.aasta jooksul. Mõned külmetused ainult.
Meie saaga algas laupäeval 25.mai õhtul, kui laps kaebas kõhuvalu naba piirkonnas. Õhtuks oli valu läinud välja kannatamatuks ja lisaks ka oksendamine ja ma otsustasin pöörduda Võru EMO-sse, kuna olime hetkel maal. Seal olime 3 tundi, kuid midagi ei leitud. Ultraheli võimalus neil puudus nädalavahetustel. Ma ei saa aru, kuidas saab see võimalik olla tänapäeval. Kas oleksin pidanud siis ultraheli kaenlas EMO-sse minema??
Pühapäeval oli valu kandunud nabast allapoole, tuli ka palavik ja kõht oli lahti ja valus pissida. Õhtul kell 20 tõusis palavik 39.4 ja ma kutsusin Tartu kiirabi, kuna elame Tartus. Kiirabi pani diagnoosiks põiepõletik 
Kui laps räägib oma valudest ja probleemidest, siis peaks arstil ikka nii palju oidu olema, et ei paku huupi seda diagnoosi.
Laps roomas valude käes terve öö vetsu. Hommikul läksime perearstile, kes tuvastas katsudes, et asi on pimesooles. Põletikunäitajad olid juba 182. Edasi suunati meid kiirelt EMO-sse. EMO-s on teada tuntud asi see, et sa ootad ja ootad. Keegi mingit infot ei jaga-kuna tuleb arst jne. Selle asemel, et anda mingit infot, istutakse fb või vaadatakse, mis ägedaid kingi müügile on tulnud- siis elemenaarne oleks, kui keegi suhtleks patsiendiga, te olete ju nn klienditeenindajad. Mingi aeg saime ultrahelisse, kus täheldati kõhus vaba vett. Ja diagnoosiks pandi meile bakteriaalne soolte nakkus ja suunati lastehaiglasse. Selleks ajaks oli põletikunäitajad juba 200.
Lastehaiglas pandi antibiootikum peale. Aga oksendamine, kõhulahtisus ja palavik oli endine. Teisipäeval polnud üldse paremuse poole. Palavik aina kõikus 39 ja 38 vahel. Selle aja sees polnud vereuuringut. Kolmapäeval tehti uus ultraheli, kus märgati ikka seda vaba vett ja sooviti miski pärast naistearsti arvamust, et asi võib olla naiste poole peal. Enne uuringut mitte keegi ei informeerinud, et ultrahelisse minnes peab põis täis olema. Nagu me käiks igal nädalal seda uuringut tegemas. Enne seda käis laps just vetsus. Ja mis siis juhtus. Me pidime 1 liitri sisse jooma vedelikku, mis nõudis suurt pingutust. Olime naistearsti nõuandlas 3 tundi ja peale mida saadeti kiiresti EMO-sse. Suured tänud dr Aune Sillerile, kes kutsus nõu pidama ka 2 teist kolleegi ja said ka aru, et võib olla pimesoole kahtlus.
Alustasime jälle algusest. Ja jälle ootasime. Mitte keegi ei teavitanud, kuna ja kes tuleb. Endal peavad kõrvad lahti olema ja kuulama, mida räägitakse. Tunni pärast tulid kirurgid ja et aru saada, soovisid nad kompuutrit teha minu nõusolekul.
Loomulikult olin ma nõus, kuna me mõlemad lapsega tahtsime teada, mis viga võib olla. Kompuutrisse pidime ootama tund. Aga oh ülla ülla, seda ei saanud enne teha kui pole joonud 1 liiter kontrastainet sisse. Radioloog ja kirurgid polnud omavahel infot jaganud. 1 tund jälle raisus. Ja milline piin oli jälle vedelikku juua. Vot siit ma ei saagi aru, kas tõesti ei suudeta asju ette mõelda ja suhelda omavahel. Ma saan aru, et teil on aega. Aga minu laps oli 5 päeva valude käes.
Ja siit tuleb nüüd puänt. Kolmas diagnoos. Nad olid täiesti vale asja ravinud. Ei olnud see põiepõletik ega soolte nakkus, vaid 5-päevane LÕHKEND PIMESOOL. Ja siis hakkas neil tõesti kiire, kuna see nn vaba vesi oli ju mäda. Kell 22 saime opile ja 23.30 oli see läbi.
Kaks ja pool päeva sai laps antibiootikumi, mida poleks pidanud saama. Ulme kohe.
Lapsele paigaldati dreen, mis liigse mäda kõhust välja toob. Milline piin see lapsele jälle oli. Ei saa liigutada ja millised valud. Ma ei saa öelda, et ma olen pehmeke, aga sel korral käisid emotsioonid üle ja niiiii valus oli vaadata oma last piinlemas. Oleks pidanud varem oma suu lahti tegema, et asi liikuma hakkaks, aga me olime ju spetsialistide hoole all, kes osutusid ebapädevaks omal alal. Tuleb ikka usaldada oma sisetunnet rohkem.
Kas tõesti on meil ikka arenenud arstiteaduskond?? Pimesool on veneaegne teema ja pole vaja hakata välja mõtlema moodsaid haigusi.
Kõik tahavad jube targad olla ja ei soovita küsida nõu. Pole ju raske küsida nõu teiste spetsialistide käest. Siia sobiks täitsa üks lause selle peale: LOLL ON LOLL IKKA OLLA. Kuna laps kurtis valu vasakul poolel kõige rohkem, siis lihtsalt ei uuritud minu perearsti diagnoosi sügavuti ja nii pandigi asjaga mööda.
Hetkel tehti nende diagnoosidega trips traps trulli. Loomulikult oli vasakul poolel kõige suurem valu, kuna seal oli ju mäda ja põletikutekitaja. Ei pea ju olema selleks geenius, vaid lihtsalt asjasse süvenema ja aru saama, milles viga.
Me oleme lapsega ikka väga väga pettunud arstides. Kindlasti pole meie juhtum ainuke. Aga tuleb tõesti suu lahti teha selle koha pealt ja mitte vait olema.
Hetkel oleme 7. päeva haiglas veel ja kosume.
Tänud saame öelda ainult õdedele ja hooldajatele, kes tahavad ja teevad oma tööd! Aitäh Teile!!
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
