Tartumaal Kardlas avati uus lõhkamiskoht
Avaldatud: 9 märts, 2026
Foto: Margus Pahv/ Riigi Kinnisvara Täna avati Tartumaal Kardlas uus ja turvalisem lõhkamiskoht, mis on mõeldud eeskätt Lõuna-Eestist leitud lõhkekehade hävitamiseks. Kaasaegne rajatis võimaldab demineerijatel teha oma tööd kontrollitud keskkonnas ning vähendab ohtu nii inimestele kui ka ümbritsevale keskkonnale.
Päästeameti lõuna päästekeskuse juhi Tagne Tähe sõnul on regioonis olnud ainuüksi viimase kahe aasta jooksul üle tuhande lõhkekeha leiu, lisaks paarsada sütikut ja üle 50 000 padruni. Enamik leidudest pärineb Tartu- ja Jõgevamaalt, neile järgnevad Võru-, Valga- ja Viljandimaa. „Vana lõhkamiskoht oli juba tugevalt amortiseerunud ning ebastabiilses seisus lõhkekehade transport Eesti teistesse lõhkamiskohtadesse oleks niisamuti mõeldamatu,” selgitas Tähe Kardla lõhkamiskoha kriitilist vajadust Lõuna-Eestis ohutuse tagamisel.
Pikka aega oli Lõuna-Eesti regioonis ainus enam-vähem sobilik hävituskoht vaid Kardlas, mis oli kasutusel juba mõnda aega. „Varasem tehniline ja ehituslik lahendus oli aga lõpuks sedavõrd deformeerunud, et seal ei saanud enam ohutult hävitada. Samuti puudus alal piirdeaed ja visuaalne ülevaade perimeetrist, mistõttu eksisteeris alati oht, et keegi – jalutaja, seeneline või loom – satub hävitamise ajal ohualasse,” selgitas lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe.
Lõhkamiskoht on kinnine territoorium, kus on loodud tingimused lõhkematerjali ohutuks hävitamiseks. Ehitustööde käigus rajati kummimattidega kaetud betoonist tugiseinad ning lõhkamiseks paigaldati terastoru. Selline lahendus aitab plahvatuse mõju kontrollida: nii lööklaine kui ka võimalikud killud jäävad tugimüüride ja kaitsevallide vahele ning ei lendu ümbritsevasse keskkonda.
Lõhkamiskoha projekteerimise ja ehitustööde korraldamisel kandis olulist vastutust Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS). „Rajatis on ehitatud tugevast betoonkonstruktsioonist ning projekteeritud taluma erinevaid plahvatuskoormusi. Kardla lõhkamiskoha rajamisel tuli arvestada turbase aluspinnaga, mistõttu rajati konstruktsioon vaivundamendile, et tagada stabiilsus ja vastupidavus,” sõnas RKAS Lõuna piirkannajuht Alvar Kosso.
Eestis leitakse endiselt hulgaliselt Esimese ja Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi. Samuti tuleb päästeameti demineerijatel iga aasta tegeleda mitmete Nõukogude okupatsiooniarmee lõhkematerjali vanade ladustamis- või utiliseerimiskohtadega. Viimase kümne aasta näitel leitakse keskmiselt ligi 7000 lõhkekeha aastas. Alates 1992. aastast on Eesti demineerijad kahjutuks teinud üle 143 000 lõhkekeha.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
