Tartu vangla korraldab seoses Rootsi vangide saabumisega partnerpäeva, fookuses uued võimalused
Avaldatud: 26 august, 20255. septembril korraldab Tartu vangla koostööpartneritele partnerpäeva, et tutvustada lähemalt vangla tööd ning arutada võimalusi, mida Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud vanglarendileping piirkonnale loob.
Partnerpäev annab võimaluse tutvuda vangla igapäevase töö ja toimimisega ning arutada Tartu vangla igapäevase rolli üle – kuidas vangla kohalolu Tartu piirkonnas mõjutab siinseid töökohti, toetab ettevõtlust, loob koostöövõimalusi ja panustab kogukonna arengusse ja turvalisusesse. Vanglateenistus ootab kokkusaamisele kohalike omavalitsuste, õiguskaitse organite, haiglate ja erasektori esindajaid, aga ka riigikoguliikmeid õigus-, rahandus- ja põhiseaduskomisjonist.
„Kutsume Tartu piirkonnas oma lähemad koostööpartnerid kokku, et arutada ühiselt, kuidas vangla ja meie heade partnerite koostöö aitab kaasa turvalise ja edukama ühiskonna kujundamisele,” märkis vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Partnerpäeval arutletakse ka vanglarendilepingu üle, mille Eesti ja Rootsi justiitsministrid 18. juunil Stockholmis allkirjastasid. Selle alusel antakse osa Tartu vanglast alates 2026. aasta teisest kvartalist ajutiselt Rootsile rendile. Leping võimaldab Rootsi kinnipeetavate majutamist Tartu vanglas, säilitades samal ajal kogu vangla toimimise Eesti seaduste alusel.
„Rendileping Rootsi riigiga on oluline samm kogu Lõuna-Eesti turvalisuse tugevdamisel. See aitab tagada ka piirkondlike töökohtade säilimise ning arendada tänu rahvusvahelisele koostööle ka kogu vanglateenistuse pädevusi,” ütles Kuuse.
Viieks aastaks sõlmitav vanglarendileping võimaldab Rootsil kasutada Eesti vanglataristut ajutise lahendusena olukorras, kus Rootsi vanglasüsteem on ülekoormuse surve all. Lepinguga tagatakse Rootsile kasutamiseks 400 kambrit ühtekokku kuni 600 kinnipeetavale. Rootsi vangid viibivad kogu Eestis oleku aja kinnise vangla territooriumil, linnaluba neile ei anta. Lepingu järgi viiakse vangid enne vabanemist tagasi Rootsi, kus algavad tegevused nende taasühiskonnastamiseks.
Lepinguga kindlustatakse Eesti jaoks olulise strateegilise taristu jätkusuutlik kasutamine, säilitatakse piirkondlik tööhõive ja luuakse uusi töökohti. Seeläbi suureneb Lõuna-Eestis siseturvalisust kindlustavate professionaalide arv.
Lepingu ratifitseerimine on praegu mõlema riigi parlamentides. Pärast lepingu jõustamist alustab vanglateenistus põhjalikumate ettevalmistustöödega, sealhulgas lisatöötajate värbamise ja koolitamisega.