Tartu Ülikoolis valminud analüüs aitab kavandada tõhusamaid tegevusi krooniliste elustiilihaiguste ennetuseks
Avaldatud: 8 oktoober, 2025
Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson. Foto: Timo Arbeiter Tartu Ülikool koostas Tervisekassa tellimusel krooniliste elustiilihaiguste ennetamisvõimaluste tõenduspõhisuse analüüsi. Tervisekassa teeb analüüsist lähtuvalt valiku, milliste ennetusmeetmete toetamisega edasi minna, et krooniliste elustiilihaiguste väljakujunemist elanikkonnas vähendada.
Eesti elanikkonnas tuleneb suurem osa välditavatest surmadest südame-veresoonkonna haigustest, vähist, diabeedist või kroonilisest neeruhaigusest. Suurimat haiguskoormust põhjustavad Eestis praegu kõrge vererõhk, ebatervislik toitumine, kõrge kehamassiindeks, suitsetamine, kõrge veresuhkru tase ja kõrge LDL-kolesteroolitase. Efektiivne ja laiapõhjaline ennetus aitab rahvastiku tervist oluliselt parandada ja haiguskoormust vähendada.
Analüüsi autor, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson ütles, et kuna elustiilihaiguste riskifaktorid osaliselt kattuvad ja üks riskifaktor võib mõjutada erinevate haiguste riski, on esmases ennetuses tähtis juhtida tähelepanu just elustiili muutmisele. „See tähendab tervisliku toitumist, vererõhu ja kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmist, suitsetamise lõpetamist, piisavat kehalist koormust ja kehakaalu normaliseerimist.”
1,5 h päevast liikumist vähendab haigusriske kuni neljandiku võrra
Kehalise aktiivsuse suurenemise ja südame-veresoonkonna haiguste riski vähenemise vahel on tugev põhjuslik seos. Mikk Jürissoni sõnul mõõduka kehalise aktiivsuse suurendamine kuni 1,5 tunnini päevas vähendab üldsuremuse ja südame-veresoonkonna haiguste riski oluliselt, 20-25 %. „Viimasel ajal on avaldatud ka suured kohortuuringud, mis näitavad, et suremuse riski saab vähendada ka lihtsalt igapäevaste sammude arvu suurendamisega sõltumata tegevuse intensiivsusest.”
On leitud, et üle 60-aastase inimese suremusrisk väheneb igapäevase 8000 –10 000 sammu korral 30-40%. „Istuv eluviis mõjutab tervist iseseisvalt ja seda peaks vähendama isegi juhul, kui liikumise eesmärgid on täidetud. Nutirakendused, näiteks mobiilsed sammulugejad, aitavad kehalist koormust mõõdukalt suurendada, kuid nende pikaajaline tervisemõju ei ole tõendatud,” selgitas Jürisson.
Vahemere dieedi tõendatud mõju
Tervislik toitumine on südame-veresoonkonna haiguste, rasvumuse ja diabeedi ennetuse nurgakivi. „Vahemere dieet on südame-veresoonkonna haiguste ennetuses tõendatult tõhus ja seda saab rakendada igas vanuses riskipatsientide käsitluses. Vahemere dieedi tõhusust, kuluefektiivsust ja praktilist rakendatavust rahvatervise meetmena peaks hindama ka Eestis,” sõnas Jürisson. Ta lisas, et muud dieedid on osutunud paljulubavaks, kuid tõendus nende kliinilise efektiivsuse osas on seni piiratud.
Vererõhu kodune telemonitooring toob tulemusi
Kõrge vererõhu ohjamine on üks efektiivsemaid ja paremini uuritud ennetavate sekkumiste valdkondi. Nii kodune kui perearsti poolt läbiviidav vererõhu regulaarne jälgimine on tõendatult efektiivne südame-veresoonkonnahaiguste ära hoidmisel ja varjasel avastamisel. „Kodumonitooringu mõju on suurem, kui sellega kaasneb tervishoiutöötaja kaugjälgimine ja nõustamine, näiteks telemonitooringu abil. Vererõhu kodusel jälgimisel, nutirakendustel ja arstlikul kaugjälgimisel põhinevate innovaatiliste sekkumiste efektiivsust, kuluefektiivsust ja praktilist rakendatavust peaks hindama ka Eestis,” rääkis Jürisson.
Tõendite põhjal selgub, et ainult ühele riskitegurile keskenduvad sekkumised annavad tavaliselt väikese tulemuse. Suuremat kasu toovad mitmekülgsed sekkumised, mis ühendavad tervisliku toitumise, vererõhu ja kolesterooli kontrolli, kehakaalu jälgimise, liikumise ning suitsetamisest loobumise. Samas on viimaste korral raske eristada erinevate tegevuste iseseisvat mõju.
Mikk Jürissoni sõnul tuleks efektiivse sekkumise loomiseks lähtuda mitme tegevuse koosmõju põhimõttest ja leida personaalne tee inimese kaasamiseks ja motiveerimiseks seda sekkumist regulaarselt ja pikaajaliselt läbi viima.
Tervisekaassa tervishoiuteenuste arendamise portfelli juht Liis Kruus ütles, et Tervisekassa jaoks on strateegiliselt oluline, et elustiilihaiguste ennetus oleks riigis tõhusamalt korraldatud ja ravikulud ravikindlustuse eelarvele väheneks. „Juba praegu on perearstidel toimiv kvaliteedisüsteem, mis võimaldab riskipatsiente oma töölaual ülevaatlikult jälgida. Tulevikus plaanime seda edasi arendada. Kaugteenuste arendamist oleme juba pea viis aastat Tervisekassas toetanud ja oleme ühel meelel, et läbi mõeldud ja süsteemidega hästi integreeritud lahendustel on potentsiaal inimese tervist toetada,” sõnas ta.
Analüüsiga saab tutvuda siin.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
