Tartu Ülikooli teadlane otsib probiootiliste haavakatetega lahendust antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks
Avaldatud: 30 jaanuar, 2026
Oksana Gerulis. Foto: Lilian Mõttus Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia nooremteadur Oksana Gerulis töötab välja probiootilisi haavakatteid, mille eesmärk on parandada krooniliste ja nakkuslike haavade ravi ning pakkuda alternatiivi antibiootikumidele.
Innovaatilised haavakatted valmistatakse farmaatsia instituudis patenteeritud mikrokiip-elektrospinnimise tehnoloogia abil ning need koosnevad imepisikestest kiududest, mille sisse on viidud probiootiliste bakteritega kerakesed. Need väikesed abimehed eritavad oma elutegevuse käigus kasulikke aineid, mis aitavad võidelda haavas olevate patogeensete bakterite ehk haigustekitajatega.
Probiootilisi haavakatteid pole tarvis kasutada kõikide haavade puhul – sageli piisab ka tavalisest plaastrist, salvist või geelist. Küll aga on need suureks abiks juba saastunud või põletikuliste haavade puhul, selgitas Gerulis.
„See probleem esineb eriti tihti diabeetikutel, eakatel või nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kellel võib isegi mõne lihtsama haava paranemine olla aeglustatud. Mida kauem paranemine kestab, seda suurem on risk, et haav muutub krooniliseks ning vajab lõpuks antibiootikumravi,” lisas ta.
Antibiootikumide laialdane kasutamine on aga kaasa toonud üha kasvava probleemi – resistentsuse. See tähendab, et bakteritel tekib ajaga antud ravimite suhtes vastupanuvõime, mistõttu pole need enam haiguse vastu võitlemisel tõhusad.
Probiootilised haavakatted on siinkohal paljulubav alternatiiv, sest sealsed bakterid toodavad korraga mitut erinevat antimikroobset ühendit. „Tegu on justkui mitmest toimeainest koosneva kokteiliga,” rääkis Gerulis. „Kui ühe aine vastu võib kergesti tekkida resistentsus, siis mitme suhtes on see tõenäosus juba väga väike.”
Lisaks antibakteriaalsetele omadustele on haavakatted arendatud selliselt, et need laseksid õhku läbi, oleksid piisavalt tugevad, et kaitsta kahjustatud kohta uute vigastuste eest, ning aitaksid tagada, et haav ei oleks liiga kuiv ega liiga niiske.
Siiani on Gerulis uurinud Prantsusmaalt pärit probiootiliste bakterite omadusi laboritingimustes katseklaasi tasandil. Näiteks on katsed näidanud, et probiootilised haavakatted säilitavad tänu neis sisalduvatele probiootilistele bakteritele oma funktsionaalsuse ja antimikroobse toime kuni neli kuud külmas hoituna.
Samuti on Gerulis välja töötanud, et üks haavakate võib ideaalsetes, probiootiliste bakterite kasvuks sobivates tingimustes toimida kuni seitse päeva. Tegelikkuses on haavas aga teistsugune keskkond ning haavakatteid ei hoita nakkusega haaval korraga üle kolme päeva. Seetõttu on keeruline täpselt ennustada, kuidas bakterid haavas käituma hakkavad, kuna rolli mängivad mitmed keskkonnategurid, mida pole võimalik laboris täielikult imiteerida.
Seetõttu liigub uurimistöö uude faasi: juba sel aastal alustatakse loomkatsetega, et hinnata probiootiliste haavakatete tõhusust elusorganismide peal. Millal võiks see innovaatiline lahendus apteegiriiulile jõuda on aga veel vara öelda, sest kõik sõltub edasiste katsete tulemustest, rõhutas Gerulis.
Eelmise aasta lõpus pälvis Oksana Gerulis professor Marika Mikelsaare stipendiumi. Selle toel plaanib ta osaleda rahvusvahelisel farmaatsiakonverentsil Saksamaal Bremenis, et tutvustada oma uurimistöö tulemusi laiemalt. Oksana Gerulise teadustöö on seotud Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud suurema teadusprojektiga.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
