Tartu Ülikooli doktoritöö: õuevahetunnid tõstavad koolilaste kehalist aktiivsust
Avaldatud: 26 august, 2025
Foto: Janno Preesalu (TÜ Liikumislabor) Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö näitas, et õuevahetunnid aitavad tõsta laste kehalist aktiivsust, kuid paljud koolid Eestis on alles alustamas õuevahetunni lisamisega oma päevakavasse.
Doktoritöö autor, Tartu Ülikooli liikumisharrastuse nooremteadur Getter Marie Lemberg ütles, et vähene kehaline aktiivsus on üha suurenev probleem laste ja noorte seas. „Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus näeb ette, et lapsed liiguksid keskmiselt iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, kuid seda täidab kogu maailmas umbes vaid kolmandik lastest.”
Lembergi sõnul on selle probleemi lahendamiseks oluline roll koolil, sest just koolis veedavad lapsed suurema osa oma päevast. Üheks heaks võimaluseks koolipäeva jooksul õpilaste kehalise aktiivsuse toetamiseks on õuevahetundide lisamine tunniplaani. Õuevahetunnid on nii Eestis kui ka mujal maailmas näidanud positiivset mõju õpilaste kehalisele aktiivsusele, kuid Eestis ei ole see veel nii levinud osa koolipäevast. „Kool saab toetada paljude õpilaste kehalist aktiivsust, sest kooli kaudu on võimalik jõuda kõikide lasteni, olenemata nende soost, vanusest või sotsiaalmajanduslikust seisundist. Paljud koolid Eestis on alles alustamas õuevahetunni lisamisega enda päevakavasse. Samuti on viimaste aastate jooksul uuendatud mitmeid koolihoove, et muuta need õpilaste jaoks huvitavamaks ning liikuma kutsuvamaks,” selgitas Lemberg.
Doktoritöö eesmärgiks oli kaardistada koolihoovide võimalusi, mõõta õpilaste kehalist aktiivsust erinevates vahetundides ning hinnata, kuidas mõjutab õuevahetunni olemasolu õpilaste ja nende vanemate hoiakuid kehalise aktiivsuse suhtes. Uuringus osales 15 kooli üle Eesti ning nendest koolidest võttis uuringust osa 967 õpilast 3.–6. klassist ning iga õpilase kohta üks lapsevanem. Koolid jaotati kolme gruppi vastavalt sellele, millised olid koolis pakutavad vahetunnivõimalused: igapäevane õuevahetund, ebaregulaarne õuevahetund või ainult sisevahetund.
Doktoritöötulemused näitasid, et õpilaste kehalist aktiivsust toetasid kõige rohkem suuremad ja looduslikumad koolihoovid. „Looduslikud alad, kiiged ning erinevad ronimisvõimalused olid enim kasutatavad alad, kuid spordiväljakud, eriti kui õpilastel polnud võimalik kasutada erinevaid väikevahendeid, olid kõige vähem kasutatud alad õuevahetunnis.”
Samuti leiti, et igapäevase õuevahetunniga õpilased olid vahetunni jooksul aktiivsemad ning nende kehaline aktiivsus vahetunnis ei vähenenud vanuse kasvades võrreldes õpilastega kahes teises grupis. Nii õpilased kui ka lapsevanemad, kes olid „igapäevase õuevahetunni” grupis, suhtusid oluliselt positiivsemalt õuevahetundi, selle kasude ning liikumisvõimaluste kohta koolis võrreldes õpilaste ja lapsevanematega kahes teises grupis.
Antud töö tulemused tõstavad Lembergi sõnul esile õuevahetunni kooli päevakavasse lisamise olulisust ning rõhutavad õuevahetunni suurt potentsiaali õpilaste kehalise aktiivsuse toetamisel ning tavapärase kehalise aktiivsuse languse vähendamisel vanuse kasvades. „Samuti pakuvad koolihoovi võimaluste ja õuevahetunni tegevuste kaardistamise tulemused praktilist informatsiooni uute koolihoovide ehitamiseks ning vanemate koolihoovide uuendamiseks.”
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
