Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Facebook

Tänasel, järjekorras juba kümnendal Stedingu luuleõhtul, saab kuulda Võru oma poeedi Kareluse loomingut.

Varem Tartus elanud multitalent Karelus kolis Võrru läinud aasta mais ja elab siin siiani. Teda võib sageli kohata unistava ilmega linna peal jalutamas või Stedingu maja kohvikus süvenenult uusi ridu paberile panemas. Karelusel on ilmunud luulekogu „Betoon. Asfalt. Plastmass” ja tema intelligentseid mõttesähvatusi saab lugeda ka Facebookist, kus ta kirjutab Karel US’i nime all.

Uurisin Karelilt, mis mulje on Võru talle selle aastaga jätnud. Karelus vastas nõnda: „Võrus on vähe valgust. Aga ilmneb, et nälg selle järele väga suur. Miskipärast on nõnda, et lauanurgale tekitatud teatud hunnikud varjutavad valgust märkimisväärselt. Sellised hunnikud on korralikult võimust võtnud heade inimeste üle siin linnas.

Arvan, et inimesed võiksid rohkem taevasse vaadata öösiti. Siis, kui selge on. Nähes tähti ja nende peegeldust Tamulalt tekib paratamatult tühisuse tunne. See tunne on just see tunne, mida on vahel vaja, mõistmaks, et ükskõik kui kõrge hunnik lauanurgal on, siis see ei oma absoluutselt mitte kui mingit tähtsust. Valgus võib nii nina all olla kui tahes, aga ikkagi ei taibata märgata muud kui seda, kellel suurem hunnik on.

Potentsiaali on siin linnas üüratult palju. Aga potentsiaal – see on kuidagi pimedusega kimpus. Jõudu on tohutult potentsiaalil, kuid seda tuleks intellektiga juhtida, mitte hetkeemotsiooni või liigse minevikust kinnihoidmisega. Armastus on jõud. Armastus valgustab mitte ainult siis, kui kõik näiliselt ilus ja hea ja korras on, vaid ka siis, kui kõik risti ja vastupidi on. Tõeline armastus on kõike muud kui egoism. Egoism paneb ka kõige potentsiaalikamad inimesed kohutavaid tegusid tegema – siis, kui tegelikult on vaja armastust… Ja suurim armastuse väljendusvorm on teadagi ju kellegi teise elu lihtsamaks tegemine. Vahel on see protsess väga valus. Aga samas tuleb vahel ohverdada pisut, et säästa enamat. Ja vahel on inimese roll kellegi elus aidata tal saada paremaks inimeseks… kellegi teise jaoks.

Mulle meeldib siin linnas, kuidas leidub veel inimesi, kes silmast silma suhtlevad. Toksimine on küll omade võlude ja mugavustega, kuid ilmselt on midagi siinses õhus või vees, mis hoiab seda teatud kohalolekut elus. Kuulata kellegi hääletooni, vaadata silma, vaadata kehahoiakut, žestikuleerida, mõelda kastist ja sellest välja ja jõuda koos ning yhiselt arusaamale, et kasti polegi olemas. Noh, umbes nagu poolik klaas vett, mida saab uuesti täita või tühjaks rüübata või panna see kappi tagasi ja otse pudelist võtta.”

Stedingu luuleõhtu algab, nagu ikka, kella kuue ajal õhtul ning on kõigile tasuta.

Viimased uudised