Täna on homofoobia vastane päev – ministeeriumi nõuanded
Avaldatud: 17 mai, 2019
Erinevustest on vaja rääkida, et väärtustada meid sellistena nagu me oleme, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agnes Einman tänase, 17. mail tähistatava homofoobiavastase päeva puhul.
Eesti inimeste hoiakud on aastate jooksul liikunud ühe enam LGBT+ inimesi toetavaks. Me hakkame mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ega pea oluliseks, milline on näiteks arsti või müügimehe seksuaalne sättumus. Niisamuti ei muudaks enamiks inimesi kuidagi suhtumist oma lapsesse, kui laps on gei või lesbi, kirjutab Einman Sotsiaalministeeriumi blogis.
Inimestena oleme kõik erinevad oma huvide, teadmiste, kogemuste, välimuse, füüsilise ja vaimse võimekuse ning valikute poolest, kuid oleme võrdselt inimesed. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse ja poliitikaid kujundatakse nii, et tulemuseks on võrdsem ühiskond. Riigi ja ühiskonnana oleme tugevad mitte erinevuste kiuste, vaid tänu erinevustele ja meie mitmekesistele annetele, teadmistele ja kogemustele.
See võib tähendada koolide muutmist ligipääsetavateks, et liikumispuudega lapsed saaksid võrdselt teistega omandada haridust. Niisamuti tähendab see koolikiusamise vähendamise teavitustööd, milles keskendutakse peamiselt nendele noortele, kes sagedamini kiusamist kogevad (nt LGBT+ lapsed ja noored). Kas teadsite, et üle 80 protsendi LGBT+ inimestest koges enda sõnul kooliajal kiusamist? Ometi on meil kõigil õigus turvalisele elule ja seaduste kaitsele, õigus perekonna kaitsele ja õigus võrdselt teistega konkureerida oma teadmistele ja kogemustele vastavatele töökohtadele.
Kiusamise lõpetamisest võidab kogu ühiskond
Sallimatuse vähendamisel ning koolikiusamise lõpetamisel on võtmeroll haridusel. OECD liikmesriikides tehtud uuring näitab, et negatiivsed hoiakud LGBT+ inimeste osas kujunevad välja varakult ning LGBT+ inimeste kiusamine koolides on laialt levinud, mõjutades nii inimeste tervist kui ka noorte akadeemilisi sooritusi koolides. Uuring näitas veel, et sagedamini kogetakse depressiooni ja üks kolmest vastajast on kogenud tööturul diskrimineerimist tulenevalt nende soolisest identiteedist või seksuaalsest sättumusest. Uuring rõhutas ka, et LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu tagamisel on võtmetähtsusega andmete olemasolu LGBT+ inimeste kohta, kuna statistika puudumisel ei ole meil võimalik täielikult probleemi ulatust hinnata ning mitmed asjad ei pruugi välja paista. Lisaks kinnitas uuring, et ühiskondlikel hoiakutel ja eelarvamustel on otsene mõju LGBT+ inimeste vaimsele heaolule.
Võrdse kohtlemise seadus kohustab haridus- ja teadusasutusi ning koolitust korraldavaid asutusi võrdset kohtlemist edendama. See tähendab seda, et haridusasutused peavad veenduma, et koolid on turvalised kohad kõigile õpilastele ning ka seda, et õppematerjalides ja tundides pööratakse võrdse kohtlemise edendamisele süsteemselt tähelepanu. Tähelepanu vajab kindlasti ka võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemade parem lõimimine õpetajaharidusse.
LGBT+ inimeste jaoks on asendamatu väärtusega, kui koolikiusamise vähendamiseks pööratakse koolides tähelepanu seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhinevale kiusamisele ja võimalikule alandavale kohtlemisele. Koolikiusamise vähendamine mõjutab inimesi läbi terve elukaare ja positiivne mõju, mida kiusamise ennetamine aitab saavutada, on asendamatu.
Erinevustest rääkimine ei muuda meid rohkem erinevaks
Kuna LGBT+ noorte puhul on kiusamise põhjuseks sageli nende sooline identiteet või seksuaalne sättumus, on kiusamise vähendamise paratamatu osa laiem teadlikkuse tõstmine erinevatest inimestest ja perekondadest, teiste seas ka LGBT+ inimestest ja nende perekondadest. Inimesed on need, kes nad on, olenemata sellest, kas ühiskond on avatud ning erinevusi tunnustav ja väärtustav. Erinevustest rääkimise eesmärk meid erinevateks muuta, kuna seda me juba olema niikuinii, vaid tunnustada ja väärtustada meid sellistena nagu me oleme.
Enamik Eesti inimesi, üle 60 protsendi 2017.a uuringus osalenutest, ei pea nt arsti või müügimehe puhul oluliseks inimese seksuaalset sättumust, samuti ei muudaks enamik inimesi kuidagi suhtumist oma lapsesse, kui laps on gei või lesbi. Võrreldes 2014. aastaga on hoiakud muutunud sõbralikumaks. Hoiakute ja eelarvamustega on vaja teha veel palju, kuid juba praegu näeme, et üha rohkem inimesi soovib, et igaüks saaks elada turvalist ja head elu.
Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Kõik inimesed Eestis on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseaduse järgi keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel ja igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele – nii räägib meie vabariigi põhiseadus. Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on täpsustada põhiseaduses kirjeldatud õigusi ja diskrimineerimise keeldu. Seaduses seega sätestatakse inimeste kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle poole saab diskrimineerimise kahtluse korral pöörduda voliniku arvamuse saamiseks http://www.volinik.ee/
Täna, 17. mail, tähistatakse rahvusvahelist päeva homo-, bi- ja transvaenu vastu (IDAHOT). Selle aasta fookuses on „Õiglus ja kaitse kõigile” ning päeva peamine eesmärk on tähistada kõike seda, mis LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu tagamiseks on tehtud. Euroopa Liidus on LGBT+ inimeste suhtes kõige toetavamad Island, Rootsi, Holland ja Norra, toetus on kõrgem ka naiste, noorte ja kõrgharidusega inimeste seas.
Loe lisa:
- UURING: Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel https://humanrights.ee/teemad/vordne-kohtlemine/eesti-elanike-hoiakud-lgbt-teemadel/
- LGBT+ inimeste ja nende lähedaste heaks töötab MTÜ Eesti LGBT Ühing, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset.
- Võrdse kohtlemise, mitmekesisuse edendamise ja inimõiguste eest seisab Eesti Inimõiguste Keskus (EIK), mis on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, missiooniga luua iga inimese inimõigusi austav Eesti.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
