Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Facebook

Täna õhtuks on Stedingu luuleõhtute korralduskomiteel teile varuks tõeline maiuspala – oma luuletustega astub üles Eesti ja eestlaste karm kriitik, Soome ajakirjanik Sami Lotila.

Lõunaeestlane tegi Samiga välkintervjuu, et teada saada, millega mees praegu tegeleb ja mis ajast tast luuletaja sai.

1. Millega sa, Sami, praegu tegeled?

Sami Lotila: Teen seda sama tööd, mida olen teinud juba umbes 30 aastat. Mul on väikesed meedia/kommunikatsiooni putkakesed Tallinnas ja Helsingis, mille kliendid on põhiliselt Soomes. Töötan ka Tallinna korrespondendina mitmele soome väljaandele, nagu näiteks Iltalehtile. Mul on kogu aeg kiire, mille peamiseks põhjuseks on ilmselt sisiki see, et ma ei oska oma tööd piisavalt hästi korraldada. Oma iseloomult olen ma laisk.

2. Kui sageli sa nüüd Eestis käid ja mida Eesti elust arvad?

Sami Lotila: Elan reaalselt kaksiklinn Helsingi-Tallinnas ehk sõidan edasi-tagasi üle Soome lahe pidevalt, aeg-ajalt isegi mitu korda nädalas. On olnud ka päevi, mil viin lapse lasteaeda Helsingis, sõidan Tallinnasse, kus olen paar tundi, ja sõidan siis tagasi Helsingisse, et tuua laps enne kella 17.00 koju… Meil on kodu nii Helsingis kui ka Tallinnas, mis on muidugi väga kulukas lahendus; ei soovita mitte kellelegi. Eestis on elu läinud nii kalliks, et enne võtsin teatud asju Tallinnast Helsingisse kaasa, sest Tallinnas olid nad nii palju odavamad, aga viimasel ajal olen hakanud viima mingeid asju Helsingist Tallinnasse, sest Helsingis on nad juba nii palju odavamad.

Eesti inimene on arg ja häbelik (sest selliseks on ta kasvatatud) ega julge öelda välja, et see, mis Eestis hetkel toimub elukalliduse suhtes, on Eesti rahva ärakasutamine, lollitamine ja peaaegu vägistamine.

3. On sul praegu ka mõni uus raamat käsil?

Sami Lotila: Minu järgmine raamat on soomekeelne. Tegelikult pidin ma sel sügisel ja talvel kirjutama ühe väga hästi tuntud soomlase memuaare, aga see tööots jäi ära – võib-olla õnneks. Eestis müüakse minu vanu raamatuid üha üllatavalt hästi, nii et pean vist millalgi kirjutama ka uue eestikeelse raamatu. Kas keegi sooviks mulle sellise kirjutada allhanketööna?

4.Sul sündis paar aastat tagasi laps. Kui vana ta on ja mida te koos perega vabal ajal ette võtate? 

Sami Lotila: Meie laps saab varsti neli. Ta on kakskeelne, aga mina tahaksin, et ta õpiks ära ka vene keele. Inglise ja rootsi keeled õpib ta Soomes ära niikuinii. Talle meeldib ujuda, käime aeg-ajalt temaga spaahotellides puhkamas. Varem käisime Eesti hotellides, aga viimasel ajal peamiselt Soomes. Lapsele on kõige parem siiski  olla oma kodus, nii et nii ema kui isa on kohal. See tekitab lapses turvatunnet ja rahumeelsust, enesekindlust. Minu enda lapsepõlvekodus oli turvatunnet vähe. Vanemate lahutamine teeb lapsest igavese detektiivi; ta püüab oma elu lõpuni aru saada, miks üks tema vanematest ta maha jättis? Mida ta tegi valesti? Lapse saamine ja tema üles kasvatamine on vanemate vaheline kokkulepe; armastusel või seksil või rahal ei ole selle projektiga mitte mingit pistmist.

5. Ma ei teadnudki, et oled ka luuletaja. Kui kaua sa juba luuletad ning mis teemal?

Sami Lotila: Hakkasin huvituma luuletamisest 90ndatel, kui ma tulin Eestisse. Väga paljud, eriti noored mehed, luuletasid Eestis tollal. Nad tegid seda vist selle tõttu, et vabaneda sõjaväkke minemisest. Praegusel ajal võetakse armeesse ilmselt ka luuletajad?

Luuleõhtu algab täna, 18. oktoobril Võru Stedingu maja kohvikus kella seitsme ajal ehk 19.00 (et ka tööinimesed ilusti kohale jõuaks!) ning on tasuta.

Viimased uudised