Täna möödub 20 aastat jaanuaritormist
Avaldatud: 9 jaanuar, 2025
Allikas: Keskkonnaagentuur Täna 9. jaanuaril möödub 20 aastat viimaste aegade suurimast tormist, mida tuntakse üldiselt jaanuaritormi nime all.
Palju purustusi ja kõneainet põhjustanud torm oli kogu riigile karm õppetund, millest saadud teadmisi ja oskusi on edaspidi korduvalt edukalt kasutatud. Teadis ju vanarahvas: „Kui sa ilmast õpetust saad, küll siis targemaks lähed”.
Tänases blogiloos kirjutab Ain Kallis tormist ja sellest, mis see kaasa tõi. Viimast ka positiivsest aspektist, nimelt on see andnud olulise tõuke Keskkonnaagentuuri ilmateenuste arengule. On paranenud seire- ja prognoosisüsteemid, pluss kaasatud asutuste koostöö. Seda ikka selleks, et saaks vajadusel võimalikult varakult hoiatada eestimaalasi lähenevate äärmuslike ilmaolude eest.
Jaanuaritormi ülevaade
Rahvusvaheliselt tuntud kui Gudrun või Erwin, sündis see õhupööris 6. jaanuaril 2005 Atlandi ookeani lääneosas. Kiiresti tugevnedes jõudis torm 8. jaanuaril Lõuna-Norrasse, kus registreeriti tuulepuhanguid kuni 42 m/s! Rootsis jäi elektrita 415 000 majapidamist ning hukkus seitse inimest, Taanis 4.
Ka Eesti saartel ja rannikul kasvas tuule kiirus, järsult tõusis meretase. Jaanuaritormi ennustus oli tollase Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) sünoptikutel haruldaselt täpne tuule kiiruse osas. Väga tugeva tormi hoiatus („tõuseb viimase aja tugevaim torm, mis võib paisuda orkaaniks“ – 8. jaanuari Postimees) anti 36 tundi ja võimaliku kõrge veetõusu kohta 24 tundi ette. Nii nagu rahvusvahelises praktikas ette nähtud. Ainult et vesi maismaal kerkis seekord rekordilisele tasemele! Miks meid ei hoiatatud ette, nuriseti meedias. Nüüd on raske uskuda, aga 1990. aastate keskel võis esineda suhtumist, et „milleks ilma ennustada, kui ta tuleb nii-kui-nii, ennusta või mitte“. Tundus, et meremeteoroloogiale, nagu ka agrometeoroloogiale pole riiklikku tellimust. Merevärk – laevad ning muud mõõtmisseadmed – võeti EMHIlt ära, tegelema jäädi vaid hüdroloogiaga (põhiliselt jõgede-järvedega).
9. jaanuari ööl tõusis merevee tase jõudsalt: kell 3 – 220 cm, kell 6 – 280 cm. Maksimaalne tase – 292 cm üle nn Amsterdami nulli saavutati kella 7.30 paiku. Selleks ajaks oli Pärnust üle ujutatud ligi 8 km2 suurune ala. Kui kõrgele kerkis vesi Haapsalus, võib vaid oletada, sest täpse mõõdulati sai linn alles hiljem…
Meteoroloogid nimetavad orkaaniks Atlandi ookeani troopilisi tsükloneid, kui neis tuule keskmine kiirus (10 minuti keskmine), mitte puhanguline, ületab 32,7 m/s. EMHI automaatjaamad mõõtsid 9. jaanuaril Kihnu saarel puhanguti 38 m/s, Ruhnul ja Vilsandil 33 m/s. Keskmiseks tuulekiiruseks Sõrves mõõdeti 28 m/s (10 palli ehk tugev torm).
Mandril, nii kummaline kui see ka pole, viis katused jaanuaritormis minema ning murdis puid „vaid” 21 kuni 24 m/s puhuv iilitine tormituul. Torm algab 21 meetrist sekundis (keskmine kiirus). Et meie suurtorm polnud troopiline, vaid nn ekstratroopiline, siis teaduslik-norivalt peaks ütlema, et meil põhjustas möllu „orkaani tugevusega tormituul”. Muide, orkaanidel, mis märatsevad Kariibi merel, algab nõrgim, esimene kategooria just 33 meetrist sekundis; tugevaim, viies, aga siis, kui tuule kiirus ületab 69 m/s.
Taoliste kriteeriumide kohaselt on Eestit tabanud vaid paar „pärisorkaani” , näiteks 1967. a augustis, kui tuule keskmine kiirus Loode-Eestis oli 35 m/s, ning 1969. aasta 2. novembril, kui Ruhnul registreeriti tuule kiiruseks iiliti 48 m/s. Üle 30 m/s puhanguid võib esineda meil igal aastal, enamasti rannikujaamades. Näiteks 12.08.2017 mõõdeti Osmussaarel puhanguks 38,2 m/s ja möödunud aasta 2. novembril samuti Osmussaarel 38,8 m/s, keskmiseks tuulekiiruseks arvutati siis isegi 27,7 m/s (10 palli)! Ajaloost mõnevõrra sarnane jaanuaritormiga oli ka maru 2023. aasta oktoobris kui maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti 7. oktoobril Osmussaarel 35 m/s, keskmiseks kiiruseks 26,5 m/s. Sarnasus on eelkõige kestuse osas. Nii nagu jaanuaritorm, kestis ka see torm mitu päeva ja hõlmas suure osa Eestist.
Andmeid Pärnu üleujutuste kohta:
Kriitiliseks meretaseme kõrguseks (kui vesi hakkab linna jõudma), on Pärnu puhul 180 cm üle nn Amsterdami nulli (EH2000). Alates 1923. aastast on seda juhtunud 33 korral.
Senine Pärnu üleujutuste pingerida:
- 8.−9.01.2005 292 cm (EH2000)
- 18.10.1967 272 cm
- 02.11.1969 213 cm
- 17.11.1923 202 cm
Pärast jaanuaritormi on kriitiline meretaseme kõrgus ületatud kolmel päeval: 14.−15.01.2007 (187 cm), 04.01.2012 (181 cm), 04.12.2015 (185 cm).
Teadmiseks. Väga kõrged merevee taseme näidud Pärnus esinevad talvel juhul, kui langevad kokku järgmised asjaolud: 1) läänetuuled on Taani väinadest suunanud suured veemassid Läänemerre (2005. aasta jaanuaris oli veetase keskmisest üle poole meetri kõrgem), 2) kui tugevad edelatuuled puhuvad kaua otse Pärnu lahte sisse ja 3) kui merel puudub jääkate, mis kui potikaas vaigistaks veepinda.
Mõju edasistele arengutele
Ei ole halba ilma heata ehk tormi tagajärgi ei saa kindlasti vaid negatiivseiks hinnata. See tõi esile vajaduse tõhustada ilmaprognooside täpsust ja kiirust, mis omakorda on võimaldanud ilmainfot inimesteni viia veelgi operatiivsemalt. Selle tulemusena on viimase 20 aasta jooksul tehtud mitmeid edusamme:
- Seirevõrgu laiendamine: Merealade kohta koostatakse ja uuendatakse 24 tunni tuule ja lainetuse prognoose sagedamini, ühtlasi on need ka lihtsalt leitavad ilmateenistuse veebilehelt. Rannikualadel on kokku 14 töötavat rannikumerejaama, mis mõõdavad nii veetaset kui ka tuult. Nende töökindlus on oluliselt paranenud ning reaalajas andmed on pidevalt kättesaadavad.
- Ilmaradarite uuendamine: 2008. aastal paigaldati Sürgaverre uus ilmaradar, mis kuulub Põhjamaade radarsüsteemi ning hõlbustab lähitundide ilmaprognoosi koostamist. Hiljuti uuendati ka Harku radarit.
- Mereprognooside täpsustamine: Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudiga on kasutusele võetud meremudelid, mis võimaldavad lühikese ajavahemiku kohta anda täpsemaid hoiatusi. 2022. aasta lõpuks kohandati uus meremudel NEMO Eesti oludele vastavaks, mille tulemused on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri ilma veebilehelt.
- Asutustevaheline koostöö: Tormi õppetundide tulemusena on paranenud koostöö erinevate asutuste vahel, nagu Keskkonnaagentuur, Päästeamet ja Häirekeskus, tagamaks elanike turvalisust nii tormide eel, ajal kui ka järel. Keskkonnaagentuuri kodulehel saab reaalajas jälgida radaripilte, veetaseme andmeid, asukohapõhiseid prognoose, mereprognoose jms. Ööpäevaringselt on kättesaadavad igatunnised vaatlusandmed ning hoiatuste kaart.
Tulevikuplaanid
Keskkonnaagentuuril on kavas jätkata seire- ja prognoosisüsteemide arendamist. 2025. aastal on plaanis avada Tilgu sadamas uus rannikumere veetaseme jaam ning arendada edasi meremudeleid seireandmete operatiivseks kasutamiseks ja hoiatuste andmiseks aastatel 2025–2026. Samuti on kavas teavitustegevused riskipiirkondade elanikele ja ametkondadele aastatel 2025–2029.
Jaanuaritorm 2005 oli küll traagiline, kuid sellest saadud õppetunnid on aidanud oluliselt parandada Keskkonnaagentuuri võimekust ning valmisolekut võimalikeks äärmuslikeks ilmaoludeks.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
