Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna 2024. aastal 15–16-aastaste õpilaste seas korraldatud Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) tulemused. Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine vähenenud.

Erandiks on e-sigarettide tarvitamine – võrreldes 2019. aastaga on viimase 30 päeva jooksul veipinud noorte osakaal suurenenud. Eriti silmatorkav on muutus tüdrukute seas, kelle hulgas on see näitaja enam kui kahekordistunud: iga kolmas tüdruk oli viimase kuu jooksul e-sigaretti tarvitanud. Noored hindavad alkoholi ja e-sigarette, aga ka teisi uimasteid kergesti kättesaadavaks.

Uuringu tulemused näitasid, et elu jooksul e-sigarettide tarvitamine on püsinud stabiilsena: kui 2019. aasta uuringus oli e-sigarette tarvitanud 54%, siis 2024. aastal 55% noortest. Märgatavalt on suurenenud regulaarsem tarvitamine: viimase 12 kuu jooksul oli e-sigarette tarvitanud 38% noortest (2019. aastal 20%) ning viimase kuu jooksul 25% noortest (2019. aastal 15%). E-sigarette proovitakse võrreldes viie aasta taguse ajaga ka veidi varem: peamiselt 12–14-aastaselt.

„Võime oma uuringu andmetele tuginedes järeldada, et e-sigarettidega katsetajaid on samal määral nagu viis aastat tagasi, kuid lisandunud on aktiivseid kasutajaid, kes tarvitavad e-sigaretti pidevalt. E-sigaretid on noorte hinnangul ka lihtsasti kättesaadavad,” selgitas vastutav uurija, TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov.

Kuigi viimase viie aasta jooksul on sigarettide, alkoholi ja kanepi kättesaadavus mõnevõrra vähenenud, pidas endiselt iga teine 15–16-aastane õpilane sigarette, e-sigarette, huuletubakat ja alkoholi kergesti kättesaadavaks. E-sigarettide kättesaadavust hindas kergeks koguni 65% ning huuletubakat  55% noortest. Kanepit pidas kergesti kättesaadavaks iga kolmas noor.

Järjest rohkem on noori, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud

Alkoholi ei olnud 2024. aastal kunagi proovinud 25% Eesti 15–16-aastastest noortest – võrreldes 1999. aastaga, mil see näitaja oli vaid 4%, on muutus positiivses suunas olnud märkimisväärne. Samas pole viie aasta jooksul muutunud vanus, mil alkoholi tarvitamist alustatakse: iga viies koolinoor oli tarvitanud alkoholi (vähemalt ühe klaasi) juba 12-aastaselt või nooremana. Viimase aasta jooksul oli alkoholi tarvitanud 61% ning viimase kuu jooksul 31% õpilastest. Viimase kuu jooksul oli purjus olnud 10% poistest ja 7% tüdrukutest ning see näitaja ei ole oluliselt muutunud.

Kuigi alkoholi pakkumine alaealisele on seadusega keelatud, saavad noored seda endiselt peamiselt sõpradelt, vanematelt või mõnelt teiselt tuttavalt. Viimastel aastatel ei ole muutunud, ka see, et igale neljandale noorele pakub alkoholi lapsevanem. Iga kümnes noor saab alkoholi kätte kodust ja kuni 5% ostab seda enda sõnul ise.

„See, et noored tarvitavad enamasti alkoholi juba alaealisena ning saavad seda sageli sõpradelt, aga ka kodust ja oma vanematelt, viitab problemaatilistele ühiskondlikele hoiakutele. Täiskasvanud ei tohiks võimaldada alaealistel alkoholi tarvitada. Vastupidiselt levinud müütidele, on kodus noortele alkoholi pakkumine seostatav tulevikus suurema riskikäitumisega,” sõnas Vorobjov.

Kanepi tarvitamine on 15–16-aastaste seas viimase kahekümne aasta madalaimal tasemel

Elu jooksul kanepi proovimine ja korduvtarvitamine on ESPAD-i andmete kohaselt 15–16-aastaste seas veidi vähenenud ning langenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Iga viies õpilane on siiski vähemalt korra kanepit proovinud ning kanepi tarvitamine on üldjuhul seotud teiste uimastite tarvitamisega. Nendest, kes on tarvitanud elu jooksul kanepit, on 96% tarvitanud ka alkoholi ja 95% mõnda tubaka- ja/või nikotiinitoodet. Stimulantide (nt amfetamiin, ecstasy, kokaiin) tarvitamine on veidi suurenenud, siiski on nende ainete tarvitamine selles vanuserühmas harvaesinev (4%).

„Meie uuringu andmed kinnitavad, et mistahes uimasti tarvitamine võib suurendada ka teiste ainete tarvitamise tõenäosust. Positiivne on see, et neid 15–16-aastaseid noori, kes ei tarvita alkoholi ega narkootikume, on üha rohkem,” selgitas Vorobjov.

ESPAD-i uuring viidi Eestis läbi 2024. aastal kaheksandat korda, et saada ülevaade  kooliõpilaste tubaka- ja nikotiinitoodete, alkoholi, narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest ning muu riskikäitumise kohta. Eesti uuring on osa rahvusvahelisest uuringust „European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs” (ESPAD). Andmekogumine toimus 2024. aasta esimeses pooles ning selles osales üle 2000 kooliõpilase Eesti üldhariduskoolide 8.−9. klassidest.

Uuringu raport on kättesaadav TAI kodulehelt.

Viimased uudised