TAI: Pärast mitmeaastast langust on suurenenud täielikul rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus
Avaldatud: 31 juuli, 2025
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika järgi suurenes 2024. aastal täielikul rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus kõikide jälgitavate toitmiskestuste osas.
2024. aastal perearsti ja -õe jälgimisel olnud 10141 üheaastasest lapsest sai toiduks ainult rinnapiima 1. elunädalal 80 protsenti (kasv 1,8% võrreldes 2023. aastaga), 1. elukuul 73 protsenti (+2,3%), 3. elukuul 59 protsenti (+2,1%) ja 6. elukuul 21 protsenti (+4,4%). Võrreldes kahe eelneva aastaga suurenes täielikul rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus kõikide toitmiskestuste osas.
Täielikul rinnapiimatoidul on laps, kes saab peale rinnapiima vaid vitamiine ning vajadusel ravimeid. Osalisel rinnapiimatoidul laps saab lisaks rinnapiimale juurde piimasegu või muud eakohast toitu (köögiviljapüree, puder jne).
„Viimase kümne aasta jooksul on täieliku rinnapiimatoitmise määr kõigi jälgitavate toitmiskestuste osas järk-järgult vähenenud. Stabiliseerumine toimus aastatel 2017–2019, ent pärast COVID-19 kriisi algust 2020. aastal algas uus langusperiood. Seetõttu on 2024. aasta mõõdukas tõus positiivne, kuid siiski jäävad näitajad veel alla 2019. aasta taseme,” selgitas TAI vanemanalüütik Eva Andreson.
Jälgimisel olnud üheaastaste laste hulgast oli 2024. aastal rinnapiimatoidul kolmekuuselt 8201 last (81%), pooleaastaselt 6868 last (68%) ning üheaastaselt 3323 last (33%). Rinnapiima saanud imikute üldine osatähtsus on püsinud 2016. aastast stabiilsena.
Rinnaga toitmine on üks tõhusamaid viise laste ja emade paremate tervisetulemite saavutamiseks, mistõttu peab Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO (World Health Organization) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond UNICEF (United Nations Children’s Fund) selle jälgimist oluliseks.
WHO soovitab toita imikut rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kahe aasta vanuseni või kauem.
WHO kogub riikidelt andmeid rinnapiimatoidul olnud imikute kohta 3. ja 6. elukuul. Tegemist on rahvusvahelise indikaatoriga, mis võimaldab võrrelda riike, kirjeldada muutusi ajas, tuvastada riskirühmi ning planeerida erinevaid sekkumisi ja hinnata nende mõju rahvatervishoius.
WHO Euroopa piirkonna liikmesriikide 2022. aasta andmetel oli pooleaastaselt rinnapiimatoidul olnud imikute Eesti näitaja (69%) 17 protsendipunkti kõrgem kui liikmesriikide keskmine (joonis). Üldiselt on rinnapiima saavate imikute osatähtsus Euroopas kõrgem Põhjamaades ja madalam Lõuna-Euroopas. Eesti koos Läti ja Leeduga kuulub Euroopas pigem keskmike sekka ning Baltimaade võrdluses on Eesti näitajad mõnevõrra kõrgemad.
Rinnapiimaga toitmise andmed annavad ülevaate sellest, kui suur osa üheaastastest lastest on saanud rinnapiima elu esimesel nädalal, esimesel elukuul, kolmandal elukuul, pooleaastaselt ja üheaastaselt. Statistika Eesti kohta on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91). Interaktiivse graafiku leiab siit.
Rahvusvaheliselt kogutud andmed on kättesaadavad WHO andmebaasist: European Health for All database (HFA): Indicators Explorer – European Health Information Gateway.
Igal aastal pühendatakse ülemaailmselt augustikuu esimene nädal imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii lapse kui ema tervisele ja heaolule. Tänavuse aasta teemaks on „Rinnaga toitmine esikohale” (“Prioritise Breastfeeding. Create suistanable support systems.“). Nädala fookuses on keskkond ja kliimamuutused. Rõhutatakse ühiskondlikku vastutust rinnaga toitmise toetamisel selleks, et edendada jätkusuutliku keskkonna kujunemist ning ühtlasi vähendada kunstliku imikutoidu kasutamisest tulenevaid kliimamõjusid.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
