Tähtpäev tulekul: Semuehitus saab 25-aastaseks
Avaldatud: 25 juuli, 2018Lõuna-Eesti üks vanimaid ettevõtteid, AS Semuehitus saab tänavu 25-aastaseks. Firma omanik ja juht on algusest peale olnu Meelis Munski, kes on läbi tulnud paksust ja vedelast ning turule püsima jäänud.
Munski meenutab, et ettevõte sai registreeritud 10. detsembril 1993. aastal. See oli ajajärk, kui endisi kooperatiive ettevõteteks ümber registreeriti. Algul oli plaan panna nimeks AS Semu, aga see nimi oli juba võetud. Siis sai nimeks Semuehitus.
Alustas Munski päris üksi. Autot tal polnud, esimene objekt oli Antslas ja sinna vedas rongiga Võru ehitupoest materjali. Häda oli tol ajal palju, sest keraamilised plaadid olid kõverad.
Esimese töötaja võttis Munski 1994. aasta kevadel ja see oli raamatupidaja. Raamatupidaja töötab ettevõttes tänaseni – ta on Munski abikaasa. Nii et võib öelda, et ettevõtte kaudu tutvus ettevõtja oma tulevase naisega ja sündis perekond.
Aastad ettevõtjana on olnud väga stressirohked. Munski tunnistab, et sai seoses sellega südamerikked ja elas üle infarkti. Aga ta on jäänud püsima, kuna pole võtnud suuri riske. Näiteks Võru ettevõtjad Heiki Moltsar ja Urmas Johanson investeerid Riia kinnisvaraturule ja kõrbesid. Moltsaril pankrotistus selle tõttu tema ettevõte Enerel ja Johanson pidi maha müüma kütusefirma Favora.
Munski tunnistab, et pole üle 4-5 objekti korraga võtnud. Praegu on käsil Võru Kesklinna Kooli maja, Räpina haigla juurdeehitus ja Valga riigigümnaasium.
Kinnisvarasse Munski pole enam investeerinud, samuti loobus kaubandusest. Ta tunnistab, et tal on küll Võrus planeeringuid ja krunte, aga riski võtta ei taha – ta on ise Võrus kinnisvaraga kõrvetada saanud. Nüüd jälgib ta huviga, kuidas Võru betoonietehase juht Ain Tarrend renoveerib Tamula sööklat. Sinna peaks tulema 6 korterit.
Gaasitehase majja ei julge Munski korterit osta, sest töötas seal ise 15-aastaselt 1985. aastal. „Käed olid küünarnukkideni eri õlide ja emulsioonidega koos, nüüd lagunevad. Nahk on tuksis. Kehal on mälu. Nahk kuivab ja lõheneb,” räägib kogenud mees. Ta tunnistab, et mingit hullu radiatsiooni ei tohiks gaasitehases olla, aga seal olid galvaniseerimise vannid, eri ained sees. Väävelhapetega pesti detaile. See on ehitatud teise otstarbega hooneks.
Munski tunnistab, et praegu on ehituses piisavalt hea aeg, et raha teenida. Kuigi majanduses on hea aeg, tegeleb valitsus tema sõnul lollustega. Näiteks tasuta bussisõit on kallis projekt, mis tuleb kellegi teise arvelt. Rahata jäävad lasteaiad ja koolid. Aidata tuleks neid, kes seda vajavad, mitte lennuki peal raha külvata. „Praegu on nii, et kiire vend korjab üksi kõik kokku ja need, kes pole kiired, ei saa midagi,” kirjeldab Munski tänase valitsuse poliitikat.
Omavalitsuste liitmine oli Munski sõnul samuti suur viga. Valitsemine läks külainimestest 2-3 korda kaugemale. Valimistel pääsevad võimule teatud jõud, kes ei pruugi mõne piirkonnaga üldse tegeleda. Näiteks Tilsi oli varem Laheda vald. Vallavalitsus eraldas raha teed jaoks. Nüüd on üks suur Põlva vald ja see enam igale poole ei jõua. Kuivõrd võim on kaugenenud, siis hakatakse kinni panema väikseid koole ning Munski prognoosib, et aastate jooksul võib tulla veel suurem tühjenemine. Suur omavalitsus pole huvitatud koolidest, kus 20-30 õpilast. Kui pole kooli, lahkuvad inimesed. Inimesed kogunevad suurematesse keskustesse ja väiksemad jäävad veel nõrgemaks. Nii kaobki lõpuks elu maapiirkondadest. Pole enam kogukondade eest võitlejaid. Põlvast on raske Laheda asja ajada. See, mis toimub 20 km kaugusel, enam kohalikul tasandil inimest ei huvita.
Mis siis Munskit ennast veel Lõuna-Eestis kinni hoiab? „Lapsed. Kodu. Neli aastaaega,” tunnistab mees, kellele samas meeldib mööda maailma ringi rännata.
Munski prognoosib, et ka Soomest hakkavad inimesed tagasi tulema. Praegu on juba Semuehituses töötajate keskmine brutopalk 1100-1200 eurot.
Kuigi Munski enam poliitikas aktiivselt ei osale, on Võru linna areng talle siiani südamelähedane. Praegu on ta rahul sellega, et üksteise järel tehakse ära asju, mille otsuste tegemisel istus veel tema laua taga. Uusi ideid välja mõeldud pole. Tehakse õigeid asju, aga ideolooge vähe. „Pole asju, mis piirkonda edasi viiks. Kõik naudivad võimul püsimist,” kirjeldab Munski praegust seisu.
Munski lisab, et näiteks tema kamraadi Erki Saarmani idee oli muuta tänavad 2-suunaliseks, mis andis linnale palju juurde. Samuti oli Saarmani idee teha korda järveäärne ala, tänavad, mis lõppevad promenaadiga. Samuti oli varasem idee Koreli oja äärse ala kordategemine ja praegu planeeritaksegi sinna parki. Praegusel linnavõimul soovitab Munski julgemalt mõelda.
Teine Võru kogenud ettevõtja, hiljuti 25. aastapäeva tähistanud AS Kurmiku juht Andri Needo pakkus naljaga poolkeks välja, et Võrru võiks ehitada pilvelõhkuja. „See on julge mõtlemine,” tunnistab Munski „teemegi pilvelõhkuja!” Lisaks võiks Võrus olla multifunktsionaalne keskus, kus sees jäähall ja ujula.
Munski toob näiteks julguse kohta, et Rõuge vald tegi linnupesa-torni. Maksis vähe, aga mõte on äge. Võru linn võiks teha 10 sellist torni, kus saab kõndida sildade peal. Aga selleks, et midagi sellist ära teha, ei tohi Munski väitel olla poliitik. „Poliitik peab tegema seda, mis on näiliselt hea,” lisab ta.